lg 2 p 4, 7 järgi, O.L süüdistus
lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatavad E.P - elukoht *, asukoht Tallinna Vangla, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, enne vahistamist *. Kriminaalkorras karistatud 6 korda: 1. 12.03.2004 Lääne Maakohtu poolt
13.09.2005 Lääne Maakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 1 kuu vangistust, millele liidetud Lääne Maakohtu 12.03.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 kuu vangistust ning lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 19.09.2005 seoses karistuse ärakandmisega; 3.15.12.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
p 1 ja p 4 alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, kusjuures karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.11.2007 määrusega. Vabanes kinnipidamiskohast 02.01.2008 seoses karistuse ärakandmisega; 4. 08.01.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
; § 266 lg 2 p 1,2,3 ja § 199 lg 2 p 4,5,7,9 alusel 6 kuud vangistust ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12 kuuks. Vabanes kinnipidamiskohast 19.02.2009 seoses karistuse ärakandmisega; 5. 30.06.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 5, 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1, § 329 ja § 424 aluse 2 vangistusega 8 kuud ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuuks. Vabanes Murru Vanglast 27.11.2009 seoses karistuse ärakandmisega; 6. 08.12.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 5, 7, 9 ja § 200 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat, millest
lg 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele vangistus 5 kuud ning vangistus 1 aasta 7 kuud mõisteti tingimisi katseajaga 24 kuud. Vabanes seoses osalise vangistuse ärakandmisega 10.12.2010, karistus ei ole kantud. Väärteomenetluse korras 20 korda karistatud. Pärnu Maakohtu määrusega 21.02.2011 antud luba kohaldada tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 02.06.
lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva, lõplikuks karistuseks
25.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja
lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat, millega loeti kaetuks Tartu Maakohtu 12.02.2004 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 kuu vangistust ja lõplikuks ärakandmata karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust, mis hiljem liideti Lääne-Viru Maakohtu 28.12.2004 otsusega mõistetud karistusega; 7. 28.12.2004 Lääne -Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8,
lg 2 p 4, 7, 8 ja
lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat, millega loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 25.06.2004 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks ärakandmata karistuseks 3 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 27.08.2007 tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa ga 10 kuud 25 päeva katseajaga 1 aasta; 8. 08.10.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,
lg 2 p 4 ja
MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega 1 aasta, millega liideti Lääne-Viru Maakohtu 28.12.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 5 päeva vangistust, mille kandmiselt 3 vabanes 23.11.2010 seoses karistuse ärakandmisega. Väärteomenetluse korras 14 korda karistatud:
lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis Lääne-Viru Maakohtu 22.10.2003 määruse alusel asendati arestiga 5 päeva , ärakandmise kohta andmed puuduvad;
28.03.2003 Lääne-Viru PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 900 krooni ehk 57.52 €, tasumata; 11. 22.04.2003 Lääne –Viru PP poolt
lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, mis Lääne-Viru Maakohtu 22.10.2003 määruse alusel asendati arestiga 10 päeva, ärakandmise kohta andmed puuduvad ;
Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Advokaadid Toomas Bekker ja Priit Tartu RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista E.P
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 s.o 14 kuu vangistuse võrra ja mõista E.P-le karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud. 3.
lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust 4 Pärnu Maakohtu 08.12.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuu vangistuse võrra, mõista E.P-le liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud.
üüdi 7. mõista O.L
8.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema
itusega, mõista Ott O.L` ule liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,
lg 2 p 4 ja
alusel karistatud vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva, mille kandmiselt vabanes seoses karistuse ärakandmisega 23.11.2010 ning olles 08.02.2011 toime pannud võõra väheväärtusliku asja varguse, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna viibides 09.veebruaril 2011 kella 21:32 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuvas Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Kaubamaja kaupluses Konsum, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse parfümeeriaosakonna riiulilt ära võõra vallasasja, milleks oli d alljärgnevad Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvad kaubad: üks pudel meeste parfüümvett Malibu Playboy maksumusega 13,10 € ja üks pudel meeste parfüümvett EDT Signature 6 Man Beckham maksumusega 35,85 €, millised peitis endale taskusse ning mille eest kassas tasumata jättes lahkus kauplusest, tekitades kuriteoga Haapsalu Tarbijate Ühistule kokku varalise kahju summas 48,95 €. Sellise tegevusega O.L , võttes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse, s.o
Peale selle süüdistatakse O.L ,`ut selles, et tema varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna viibides 17.veebruaril 2011 kella 21:30 ajal alkoholijoobes olles Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisas Tallinna mnt 84 asuvas Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa k aupluses Konsum, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse alkoholiosakonna riiulilt ära võõra vallasasja, milleks oli üks 1,0-liitriline pudel Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvat alkohoolset jooki – likööri Disaronno Or iginale maksumusega 24, 70 €, millise peitis endale põue pükste värvli vahele ja möödus kassast kauba eest tasumata jättes, kuid peeti pärast turvaväravate läbimist turvavärava häiresignaali töölehakkamise tõttu kaupluse töötaja I K poolt kinni ning varastatud kaup võeti temalt ära, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata O.Lahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega O.L , püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o
KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
lg 2 p 4, 7 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise ning see on toime pandud grupi või kuritegeliku ühenduse poolt.
lg 2 p 9 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see tegu on toime pandud süstemaatiliselt.
Teo vastavus süüteokoosseisule. Süüdistuses kirjeldatud konkreetse sündmuse kohta on ütlusi andnud kannatanu ja süüdistatavad, teisi tunnistajaid, kes sündmust ise oleks vahetult tajunud, ei ole. Kanntanu R A on kuriteosündmuse kohta andnud järgmisi ütlusi /tl 2-4 I kd/ - läks 04.02.2010 kuskil kella 18: 00 otse töölt Haapsalus baari „Arno Kõrts". Töö lõppeb 16:30 ja peale seda vahetas riided ning pesi. Siis kutsus endale takso järgi ja läkski baari. Kodunt enne läbi ei käinud. Läks üksinda. Baaris jõi õlut ja viina ning ajas niisama juttu. Tundis sealt ühte inimest, kelle nimi on V, perekonnanime ei tea. Ühel ajal olid või tulid baari kaks meest, kes olid temast nooremad. Hakkas nendega juttu ajama ja tegi neile välja. O lid siis ühes lauas. Nad võisid näha, et tal raha on, kuna käi s maksmas ja tegi rahakoti lahti. Neid kahte tüüpi varem näinud ei ole ja seega ei tunne. Üks oli temapikkune, mis on kuskil 178- 180 ja normaalse kehaehitusega. Ei olnud tüse ega ka peenike. Teine tüüp oli tumedama peaga. Tema arust olid nad suhteliselt ühte kasvu, kuid võis sellest esimest tiba pikem olla. Kuna oli üsna purjus ja ei mäleta, kui kaua nendega koos juua võis. Rääkisid nad eesti keeles. Ühel hetkel sai isu täis ja läks koju ära. Üks nagu nimetas end R aga ei ole selles kindel. Keegi koju minemist ei takistanud. Läks jala Arno Kõrtsist Kuuse tänava poole. Elab Haapsalus Kuuse * korteris *. Oli jõudnud juba oma trepikoja ette, mis on viimane trepikoda, kui tulid kaks meest vastu, kellest üks lõi rusikaga lõua alla ja tõukas pikali. Löögist lõua alla ja kukkumist tagumiku peale sai valu. Siis suruti käega jõuga suu kinni, et ei saaks karjuma hakata. Tundis sel hetkel nad ära, kui isikud kellega koos Arno Kõrtsis alkoholi tarvitas. Teine kobas ta läbi ja võttis 7 jope põuetaskust ära rahakoti väärtusega 3 eurot. Rahakotis olid juhiload, mille väärtust ei tea, transpordi ametiühingu kaart, millel varalist väärtust ei ole, sularaha oli 55 eurot ja veoauto koolituse tunnistus, millel rahalist väärtust ei ole. Rahakott ise oli beežikat naha värvi. Rahakotis oli ka veregrupi lähis. Teksade taskust võeti ära mobiiltelefon Nokia 3720c-2 imei koodiga * väärtusega 2160 krooni, milles oli kõnekaart numbriga *, millel väärtust ei ole. Baaris võis raisata ära 5 eurot, kus jõi kaks kannu õlut ja klaasi viina, mis oli 80 cl. Rohkem enda teada raha ei raisanud. Oli enne seda alkoholi kogus all, kuna peale tööd võttis meestega viina. Te lefo ni kinkis sünnipäevaks * . Telefoni leidis * üles samast tema maja Haapsalu Kuuse * viimase trepikoja, kus elab, juurest. Leidis selle ajal s.o. 04.02.2010, mil oli politseis. Temale teatas sellest laupäeval 05.02.2010 hommikul. Leidmise hetkel oli telefon olnud väljalülitatud asendis. Kadunud on veel rahakott koos selles olevaga, kus oli ka sularaha 55 eurot. Tl 21-24 on kannatanu t äpsustavalt lisanud, et laua taha mahtus istuma kolm kuni neli inimest. Otseselt kõrtsis kellegile välja ei teinud. And is oma klaasist laua laga istuvatele noormeestele mõned lonksud viina. Need olid need samad noormehed kes temalt ka hiljem röövisid rahakoti. Kui koju läks siis ei pannud tähele, et keegi oleks järgi käinud, ei vaadanud selja taha. Oma kodu juurde läks Gümnaasiumi poolsest otsast ja need noormehed tulid vastu teiselt poolt maja otsas tema trepikoja ees. Kõrtsis olles ei rääkinud nendele isikutele kus kohas ela b. Kõrtsis olles märkas veel ühte tuttavat, kelleks oli E K. E elas kunagi samas majas kus tema ja samas trepikojas. E teadis, et elab Kuuse * majas. Kas E oli koos nende noormeestega kes ründasid , ei tea. Kõrtsis neid koos ei näinud. Kui oli oma trepikoja ees ja tahtis trepikotta sisse minna, tulidki kaks noormeest kes ka kõrtsis olid, talle kallale. Üks nendest noormeestest lõi rusikaga lõua alla, mille tagajärjel kukkus maja ees olevasse lume hange selili. Koheselt olid nad tema juures ja üks neist pani käe suule, et häält ei teeks. Samas surus ta käega ka nii tugevasti, et ei saanud pead liigutada. Teine noormees kobas niikaua jope taskuid nii seest kui ka välistaskuid. Nad tegutsesid väga kiiresti. Peale taskute läbiotsimist tõusid nad püsti ja jooksid maja nurga taha. Tema tõusis püsti ja katsus oma põuetasku läbi, seal oli ennem rahakott. Rahakotti enam põuetaskus ei avastanud ja hakkas neile noormeestele järele jooksma. Samal ajal kui ma püsti tõusi s karjus appi ja, et keegi kutsuks politsei. Kui jõud is nurga taha , neid noormehi enam e i näinud. E i näinud seal kedagi. Läks trepikoja ette tagasi, korjas asjad, mis olid kilekotist välja kukkunud kokku ja otsis kukkumiskohas rahakotti ja mobiiltelefoni. Mobiiltelefon oli enne kallaletungi pükste taskus. Telefoni ja rahakotti ei leidnud ja läks koju. Kodus rääkis juhtunust *, kes ei tahtnud juttu uskuda ja arvas, et kaotas ise oma asjad. Otsustas ikkagi, et läheb politseisse ja teeb röövimise kohta avalduse. Järgmise päeva hommikul ütles *, et leidis trepikoja juurest üles mobiiltelefoni. Telefon võis kukkumise ajal lihtsalt pükste taskust välja kukkuda. Kuna telefon on samas korras ja seda ei röövitud, siis ei ole sellega ka tekitatud mingit kahju. Röövitud rahakoti väärtus on 3 eurot, rahakotis olnud juhiload läksid maksma 8,31 eurot, röövi ajal oli rahakotis ka 55 eurot. Teised rahakotis olevad paberid ei oma rahalist väärtust. Rööviga on tekitatud kahju kokku 66,31 eurot. Kui pikali löödi, siis riietel mingeid vigastusi ei tulnud. Haiglasse ka ei pöördunud kuna väliseid vigastusi ei olnud. Kuid peale lööki oli mingi aeg lõuaalune valus. O.L on 07.02.2011 kahtlustatavana andnud alljärgnevaid ütlusi /tl 37-39 I kd/. Tunnistas ennast selles kuriteos süüdi. Reedel, 04.02.2011 umbes kella 18:00 ajal läks Haapsalu linnas Jaama tänaval olevasse Kapteni Kõrtsi. Sinna jõudes oli seal päris palju rahvast juba ees. Seal oli tuttavatest E.P ja E nimeline noormees. Kui baari jõudis oli Karel juba purjus. Ostis ka endale alkoholi ja jõi ka ennast kiiresti purju. Siis ütles Karel, et ühel meesterahval siin baaris on palju raha. See raha tuleks sellelt isikult kätte saada. Kui see meesterahvas, kellel pidi palju raha olema, hakkas baarist ära minema, läksid tema, Karel ja E talle järele. Midagi konkreetsel kokku ei leppinud. Kõndisid sellel meesterahval järgi kuni Kuuse tänava alguseni. Siis tahtis see meesterahvas vist ühe maja trepikotta siseneda. Samal ajal läks Karel meesterahva juurde ja lükkas meesterahva pikali. Meesterahvas kukkus külili maja ees olevasse lumehange. Astus ka neile ligi ja pani oma käe 8 selle meesterahva suu peale, et ta karjuda ei saaks. Meesterahvas vastu ei hakanud. Samal ajal kui tema meesterahval suud kinni hoidis otsis Karel meesterahva taskuid läbi. Siis tõusis Karel püsti ja hakkas eemale minema, lasi ka meesterahva suu lahti ja läks Kareli järgi. Koos Kareliga jooksid minema maja nurga taha ja sealt edasi Mulla tänavale. Peale lükkamist mingit vägivalda selle meesterahva suhtes polnud. Ei näinud, et keegi oleks veel teda löönud. Kus kohas E sellel ajal oli ei tea. Ei näinud peale juhtunut E. E ei teinud ka midagi sellele meesterahvale, ta võis seista üldse maja nurga taga. Mulla tänaval võttis Karel põuetaskust selle meesterahvalt võetud rahakoti. Rahakotist võttis Karel välja 25 Eurot. Karel andis talle 10 Eurot. Rahakott oli pruunikat värvi. Midagi muud Karel tema nähes sealt rahakotist välja ei võtnud. Rahakoti viskas Karel tema arust Säästumarketi juures oleva viiekordse maja juures olevasse prügikasti. Peale seda läksid laiali. Läks Kapteni Kõrtsist läbi ja jõi veel ühe õlu ning peale seda läks koju. Tl 243-245 I kd antud ütlustes O.L kinnitab, et röövimises ennast süüdi ei tunnista, sest tema ei ole kannatanut löönud kordagi, hoidus tal ainult käega suud kinni, kui E.P al taskuid läbi otsis. Tl 42-45 I kd on O.L ütluste ja olustiku seostamise protokoll, milline toiming on läbi viidud 07.02.
lg 2 p 4 sätestat ud isikuks - ta on varem toime pannud röövimise – Pärnu maakohtu 08.12.2010 kohtuotsusega on ta süüdi mõistetud
Ka O.L on
lg 2 p 4 sätestatud isikuks - ta on Lääne-Viru Maakohtu 25.06.2004 kohtuotsusega ja Lääne-Viru maakohtu 28.12.2004 kohtuotsusega süüdi mõistetud
Kohus leiab, et E.P ja O.L panid on kuriteo toime pannud kavatsetusega. Juba eelnevalt baaris oli neil omavahel juttu, et kannatanul on raha ja E.P ütles, et see tuleb kuidagi kannatanult kätte saada. Kui kannatanu baarist lahkus, siis nad järgnesid talle ja kasutasid tema suhtes vägivalda, et rahakotti oma valdusesse saada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.P ja O.L on toime pannud
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tl 132-133 I kd Haapsalu TÜ avaldused 09.02.2011, mille kohaselt sel kuupäeval möödus Haapsalu TÜ Kaubamaja Konsumi kassast kodanik, kellel oli taskus/kotis tasumata kaup: meeste lõhn Malibu playboy 0,05 maksumusega 13.10 eurot ja EDT Signature man Beckham kauba maksumus 35,85 eurot. Kannatanu Haapsalu Tarbijate Ühistu esindaja M L on andnud ütlusi, et töötab Haapsalu Tarbijate Ühistus *. Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas kaupluses Konsum 09.02.2011 möödus kaupluse kassast isik, kes eelnevalt oli kaupluse 12 kosmeetikaosakonnas lõhnade riiulitest võtnud endale taskutesse meeste lõhn Malibu playboy 0,05, maksumusega 13.10 eurot ja EDT Signature man Beckham, maksumusega 35.85 eurot, möödudes siis nendega kassadest kauba eest tasumata. Sellise vargusega tekitati Haapsalu Tarbijate Ühistule varalist kahju kokku 48 euro ja 95 sendi väärtuses summas. Soovivad süüdlase karistamist ja kahjude hüvitamist Haapsalu Tarbijate Ühistule. Tunnistaja M.K on andnud ütlusi /tl 158 -159 I kd/, et 10.02.2011 oli tööl AS Pristis turvatöötajana Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Haapsalu kaubamaja Konsumi kaupluses. Tööstuse osakonna müüjad ütlesid, et kontrolliks eelmise päeva turvavideosid kosmeetikaosakonna kohta, sest seal olid õhtul enne sulgemist käinud mingid noored, kes kahtlaselt olid käitunud ja arvatavasti lõhnadest midagi varastanud. Vaadates 09.02.2011 kuupäeva turvavideosid, avastas, et kosmeetikaosakonnas liikusid kaks noormeest ja üks tüdruk, vaatasid seal erinevaid lõhnu. Mingil hetkel video pealt on näha, kuidas üks noormees võtab kõige ülemiselt riiulilt ühe lõhna ning paneb selle endale tasku, käed jäävad kohe tasku edasi. Kõnnib käed taskus edasi. Kuna on kaubamajas olnud turvatöötaja juba viis aastat, siis teab, kus midagi asub ja oskab täpselt vaadata, selles kõrgemal riiulis on odavamad lõhnad. Kuigi nad tegutsevad videokaamerast vaadates kõige kaugemas nurgas, nii et video ei ole ka eriti kvaliteetne, saab aru, et sinna teise riiuli juurde minnes see mees kõnnib seal käed taskus ja siis korraks läheneb teisele riiulile, kus on kallimad lõhnad ning võtab sealt ühe pudeli, mis videost vaadates natuke vastu läigib ja paneb selle taskusse ja kõnnib samuti käed taskus edasi riiulite juurest ära. Need teised noormees ja tüdruk, liiguvad selle võtjaga koos ning eemalduvad siis kaamera vaateväljast. Peale sellist tegevust nad natuke aega liiguvad veel kaupluses ja siis läbivad kassa makstes seal ainult ühe õlle eest. Esitas videosalvestuse andmed kaupluse juhatajale, kes siis tegi avalduse politseile. Tunnistaja A K on andnud ütlusi /tl 160-161 I kd/, et vaadanud kriminaalasja juures olevat videot, tundis seal ära tugevat kasvu tumedasse riietatud noormehe, kelleks oli M K . Tunnistaja M K on andnud ütlusi /tl 162-163 I kd/, et see sama päev sai O.L-iga tuttavaks, Arno õllekas, * oli seal, istusid koos seal, see oli umbes õhtul kella seitsme paiku. See tüdruk tuli hiljem, pärast sinna õllekasse. Täpselt ei oska öelda, aga tema meelest oli selle tüdruku eesnimi G, nägi teda esimest korda. Ott kutsus teda kaasa, sest nagu aru sai tahtsid nad minna kaubamajja mingeid lõhnasid vaatama. See tüdruk tahtis vist sõbrapäevaks mingeid lõhnu, sai aru, et meeste lõhna. Kui olid jõudnud kaubamajja, vaatasi d seal lõhnade osakonnas lõhnu, nuusutasid neid, Ott seisis ka nende juures. Ei näinud, et Ott oleks endale mingeid lõhnu taskusse või põue pannud. See tüdruk läks tema teada sellepärast neid lõhnu vaatama, et ta pidi varsti peale seda palka saama, et siis läheb ostma reaalselt. Ei tea kus tüdruk töötab või elab. Kui oli d lõhnade osakonnas ära käinud, liikusid riiulite vahelt alkoholiosakonda, võtsi d ühe või kaks õlut, see tüdruk ostis, oli vist väike Pilsner. Poest väljusid, olid kaubamaja ees, rääkisi d seal juttu, nägi seal ühte oma sõpra autoga, kes ta sealt koju viis. Tunnistaja G A on andnud ütlusi /tl 164-167 I kd/, et O.L on tema posi ja sedapidi ka tema tuttav. O.L tul veebruari kuus sel päeval tema juurde Mulla tänavale, kust õhtul umbes kella 18 paiku läksid kahekesi Arno kõrtsi. O.L oli tema arust enne tema juurde tulekut alkoholi tarvitanud, kaasas oli tal üks 0,5 l Walter õlu, mille O.L ära jõi ja kui kõrtsus olid, siis ta jõi vist 3-4 klassi (0,5 l klaas) õlut ära. Kõrtsus olid 1-1,5 tundi. Peale seda liikusid kolmekesi – tema, Ott ja talle võõras noormees kaubamaja poole. Rääkisid algul tema tuttava noormehega kaubamaja ees juttu ja siis läksid Oti ja võõra noormehega kaubamajja sisse. Rääkis poistele, et tahab lõhnu vaadata, et oma poisile sünnipäevaks osta. Nuusutasid seal paljusid lõhnu. Ei näinud, et keegi nendest poistest oleks sealt lõhnadest midagi võtnud, ei tea selle kohta midagi. Kaubamajas liikusid algul lõhnariiulite juures, sealt läksid alkoholiosakonda, kust võttis ühe Tuborg õlle 0,5 l klaaspudelist ja siis läksid kassasse seda maksma. Lõhnade vargusest ei tea midagi. Tl 140-157 I kd on asitõendi CD-R plaadi vaatlusprotokoll. Asitõendil olevalt salvestuselt on näha, et CD-R-il on 09.02.2011 Haapsalu TÜ kaubamaja Konsumis asetsevate turvakaamerate Positsioon 2, Positsioon 3 (kosmeetikaosakond) ja Positsioon 3 (Kassa) kaamerate salvestused. 13 Vaadeldaval kosmeetikaosakonnas asetseval Positsioon 2 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:24:00 kuni 21:25:00 on näha riiulite ees liikumas kolme inimest, ühte valge-tumeda ruudulise jopega neiut ja kahte noormeest, üks turskemat kasvu tumedasse riietatud ja teine valgete jalanõudega tumedasse riietatud noormees ning nad vaatavad ja nuusutavad erinevat kaupa riiulitelt kella 21:24:03 (vt foto 2), 21:24:11 (vt foto 3), 21:24:18 (vt foto 4) aeg. Peale nuusutamist turskem noormees ja neiu eemalduvad riiulist, musta jope ja valgete jalatsitega mees liigub riiuli ette ja sirutab käe välja kella 21:24:25 (vt foto 5) aeg ja võtab riiulist kauba kella 21:24:26 (vt foto 6), 21:24:26 (vt foto 7) aeg ning eemaldub riiulist kaup käes, jäädes seljaga kaamera suunas ja käsi, kus kaup ei ole nähtav. Teised kaks isikut seisavad tema selja taga. Peale seda eemalduvad selle riiuli juurest ja liiguvad teise riiuli ette kella 21:24:29 (vt foto 8), 21:24:31 (vt foto 9), 21:24:33 (vt foto 10) aeg ning vaatavad seal kaupa kella 21:24:38 (vt foto 11), 21:24:42 (vt foto 12), 21:24:47 (vt foto 13) aeg. Mustas jopes valgete jalanõudega noormees kõnnib müügisaalis ringi, teised kaks vaatavad riiulitelt kaupa kella 21:24:54 (vt foto 14) aeg, valgete jalanõudega noormees liigub ümber posti teiste juurde tagasi kella 21:24:59 (vt foto 15) aeg. Vaadeldaval kosmeetikaosakonnas asetseval Positsioon 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:25:00 kuni 21:26:00 on näha, et neiu ja turskem noormees vaatavad riiulitelt kaupa, teine valgete jalanõudega noormees liigub posti tagant nende juurde kella 21:25:02 (vt foto 16) aeg, liigub seal teiste selja taga käed taskutes kella 21:25:04 (vt foto 17) aeg, seisab teiste selja taga kella 21:25:09 (vt foto 18) aeg, turskem noormees korraks eemaldub riiulite juurest kella 21:25:14 (vt foto 19) aeg ning valgete jalanõudega noormees samas liigub riiuli ette neiu juurde kella 21:25:16 (vt foto 20) aeg, siis eemaldub ka neiu riiuli juurest, kuid jäävad turskema noormehega sinna riiuli lähedusse seisma kella 21:25:20 (vt foto 21) aeg. Tumeda jope ja valgete jalanõudega noormees ainsana seistes riiuli ees, sirutab käe riiulisse kella 21:25:21 (vt foto 22), 21:25:22 (vt foto 23) aeg ja võtab riiulist kauba (helgib midagi valget käes) kella 21:25:25 (vt foto 24) aeg, teised seisavad seal juures. Mustas jopes valgete jalanõudega noormees võtnud riiulist kauba, suunab käe koos asjaga kella 21:25:26 (vt foto 25) aeg pükste taskusse, kuid hetk hiljem jääb t urskem noormees valgete jalanõudega mehel kaameravaatevälja ette kella 21:25:27 (vt foto 26) aeg. Peale seda hakkavad kõik kolm sealt riiulite juurest ära liikuma, musta jope ja valgete jalanõudega noormees liigub endiselt käed püksitaskutes kella 21:25:31 (vt foto 27), 21:25:34 (vt foto 28) aeg. Vaadeldaval kassades asetseval Positsioon 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:32:00 kuni 21:33:00 on näha, et kassasse jõuab esimesena neiu, kes asetab ühe pudeli kassalindile ja turskem mees liigub neiu selja tagant kassast mööda kella 21:32:16 (vt foto 29) aeg, turskem mees liigub kassast mööda, neiu asub maksma ühe pudeli eest ja neiu juurde liigub ka teine valgete jalanõudega mees kella 21:32:20 (vt foto 30) aeg. Neiu maksnud pudeli eest, liigub valgete jalanõudega mees neiust ja kassast mööda kella 21:32:50 (vt foto 31) aeg ja võtab pudeli enda kätte kella 21:32:55 (vt foto 32) aeg. Tl 168-169 I kd on O.L kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt täpsemalt seda lõhna teemat, varastamist kaubamajast ei mäleta aga kui see on video peal olemas, ju siis võttis. Eks oli joobes. Püüab meenutada, et kellega koos oli aga ei meenu. Ei tea, kuhu need lõhnad pani, sest neid kodus ei ole. Tl 243-244 I kd on O.L öelnud, et vargustes tunnistab end täielikult süüdi. Kahetseb siiralt kõiki oma tegusid. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et O.L on 09.02.2011 toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo. Tunnistajate ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad kokkulangevalt, e süüdistuses märgitud ajal ja kohas olid kolmekesi O.L ja tunnustajad G.A ja M.K. Tõendid kinnitavad üheselt, et just O.L oli isikuks, kes kannatanu poolt nimetatud kaubad võttis ja lahkus kauplusest ilma nende eest tasumata. Tl 206 I kd on Haapsalu TÜ 02.03.2011 avaldus, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta 17.02.2011 kel l21.20 kaupluses Uuemõisa Konsum õigusvastase teo toimepannud kodanik, kelle 14 juurest avastati Haapsalu TÜ -le kuuluvat kaupa 24,70 euro väärtuses – liköör Disaro nno Originale 1 l, mis on tagastatud kauplusele. Tl 209-210 I kd on kannatanu Haapsalu TÜ esindaja M.L andnud ütlusi, et Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 84 Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa kaupluses Konsum 17.02.2011 jäi vahele isik, kes möödus kaupluse kassast ja soovis kauplusest välja viia alkoholi l pdl 1,0 1 likööri Disaronno Originale, maksumusega 24.70 eurot, kuid kassapidaja ja turvatöötaja vahelesegamisega ei jõudnud lõpule viia seda ja tagastas kauplusele alkoholipudeli. Seega pudeli tagastamisega Haapsalu Tarbijate Ühistule varalist kahju ei ole tekitatud. Kuid soovivad süüdlase karistamist vastavalt seadusele. Tunnistaja I K on andnud ütlusi /tl 212 -213 I kd/, et 17.02.2011 oli tööl Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa Konsumi kaupluses kassapidajana. Õhtul enne poe sulgemist, pood pannakse kinni kell kümme õhtul, läksid kassa eest läbi kaks meesterahvast, ühte meest teab Haapsalu linna pealt nägupidi, teine mees oli võõras. Mehed ei maksnud kassas midagi, kuid nende meeste läbimisel turvaväravatest hakkasid väravad häiret andma, häire hakkas just siis kui läbi läks see võõras isik, kellel olid jalas valged tossud. Kutsus mehed tagasi kassa juurde ning kui üks meestest, valgete tossudega, uuesti turvaväravate vahele tuli, hakkasid väravad uuesti karjuma, selle peale küsis mehe käest, et kas on midagi uut jalas-seljas, et võivad veel häiret anda. Samas andis kolm korda kella ehk häiret, et turvatöötajat kutsuda. Midagi see valgete tossudega mees vastas, kuid samas andis oma põuest pükste vahelt välja ühe alkoholi pudeli. Peale seda lasi nendel meestel poest lahkuda, kassa juurde jõudis ka turvatöötaja siis kui mehed olid lahkunud. Tunnistaja B M on andnud ütlusi /tl 214 -215 I kd/, et 17.02.2011 oli tööl AS G4S turvatöötajana Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa Konsumi kaupluses. Oli juba õhtu hilja, enne poe sulgemist, vist oli kella poole kümne paiku, oli läinud korraks turvaruumist kaupluse töötajate taharuumi, kui kuulis, et üks kassade turvavärav andis häiret ja peale seda andis kassapidaja ka kohe kella, läks selle kassa juurde. Kassapidaja I K kassa eest olid läbi läinud kaks meesterahvast, kes ei olnud maksnud kassas midagi ja neil ei olnud ka käes midagi, kuid nende meeste läbimisel turvaväravatest, olid väravad häiret andma hakanud. Kassapidaja oli mehed tagasi kutsunud kassa juurde ja küsinud nende käest, kas neil on midagi uut jalas -seljas, et võivad veel häiret anda, et mingi turvaelement on küljes. Samuti oli kassapidaja vist sellelt ühelt valgete tossudega noormehelt küsinud, et kas sul on midagi põues, pükste vahel, et püksid ja jope kuidagi punnis on, mille peale see noormees oli oma pükste värvli vahelt välja võtnud ühe kange alkoholi pudeli likööri Disaronno Originale ja andnud kassapidaja kätte. Peale seda oli kassapidaja lasknud nendel meestel poest lahkuda. Kõik see oli juba toimunud, kui tema kella peale kassa juurde jõud is ja kassapidaja rääkis seda. Tunnistaja H K ütluste /tl 238-239 I kd/ kohaselt ta täpselt ei mäleta millal see juhtum oli, kui O.L-iga Uuemõisa kaupluses olid. Poodi läksid alkoholi ostma, tema soovis Jäägermeistrit osta, et minna külla ühele sõbrale Uuemõisas. Teab, et koos Otiga olid, tahtis saada väikest Jäägermeistrit aga seda poes ei olnud. Millal Ott endale põue pani teise pudeli, oli suur kandiline pudel, marki ei tea. Täpselt ei mäleta, ist kõndisid seal ringi ka, kohe ei läinud vist välja. Kui kassast läbi läksid siis turvaväravad piiksusid, müüjad kutsusid tagasi, lasid Otil turvaväravate vahelt edasi tagasi käia, see ikka piiksus, peale seda Ott andis selle pudeli müüjale ära, ei tea võib -olla küsiti ka tema käest midagi. Kui Ott andis selle alkoholi pudeli ära, siis lasti neid minema. Oli tarvitanud ka alkoholi sel õhtul aga mitte väga palju, mingi õlle oli d ära joonud vist. Mäleta b, et midagi Oti käest küsis peale seda juhtumit, aga ei tea mida ta vastas, ei mäleta. Süüdistatav O.L andis järgmisi ütlusi /tl 240 -241 I kd/ - tunnistab ennast süüdi. Täpselt ei mäleta, millal see juhtus, aga oli koos H k ja läksid Uuemõisa Konsumisse, ei mäleta mis mõtetega sinna poodi läksid, aga alguses vist päris varastamise mõtet ei olnud. Ei tea, mis hetkel tuli mõte poest see pudel varastada, võttis riiulist pudeli ja peitis põue vöö vahele, H.K ei näinud seda. Poes kassast möödudes hakkas turvavärav karjuma ja ei mäleta kas tema käest midagi küsiti või pani ise selle pudeli kassasse müüja kätte. Midagi muud poest ei ostnud. Tekkis paanika kui turvaväravad 15 hakkasid karjuma. Peale pudeli tagastamist lasti poest minema. Kahetseb juhtunut. Tl 216- 237 I kd on asitõendi CD-R plaadi vaatlusprotokoll. Asitõendilt on näha, et CD-R-il on 17.02.2011 Haapsalu TÜ Uuemõisa Konsumis asetsevate turvakaamerate Olu, Viinad, Mahlad, Veinid, Kassa 2 ja Kassa 3 kaamerate salvestused. Vaadeldaval Olu kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:09.70 kuni 21:29:47.32 on näha, et kella 21:29:11 (vt foto 2) aeg liiguvad alkoholiosakonnas riiulite ees kaks meest (musta jopega ja tumeda-valge triibulise jopega) ja vaatavad kaupa kella 21:29:14 (vt foto 3) aeg. Musta jopega mees alustab pudeli võtmist riiulist kella 21:29:16 (vt foto 4), 21:29:18 (vt foto 54) aeg, võtab pudeli kella 21:29:19 (vt foto 6), 21:29:19 (vt foto 7) aeg, vaatab enda ümber osakonnas ringi kella 21:29:20 (vt foto 8), 21:29:21 (vt foto 9) aeg, teine triibulise-valge jopega mees seisab ees kella 21:29:23 (vt foto 10) aeg, vestlevad kella 21:29:26 (vt foto 11) aeg, vaatavad veel riiuleid kella 21:29:29 (vt foto 12) aeg ning hakkavad alkoholiosakonnas riiulite ees edasi liikuma kella 21:29:31 (vt foto 13), 21:29:32 (vt foto 14), 21:29:41 (vt foto 15), 21:29:44 (vt foto 163) aeg ja lahkuvad kaamera vaateväljast. Sama tegevus jälgitav ka kaamerasalvestuselt Viinad teisest küljest. Vaadeldaval Viinad kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:10.58 kuni 21:29:22.10 on näha, et alkoholiosakonna riiulite ees liiguvad kaks meest, ühel seljas tumeda-valge triibuline jope, teisel must jope, ja vaatavad kella 21:29:14 (vt foto 17) aeg alkoholiriiuleid, musta jopega mees alustab kella 21:29:16 (vt foto 18) aeg pudeli võtmist, võtnud pudeli kätte kella 21:29:19 (vt foto 19), 21:29:20 (vt foto 20), 21:29:21 (vt foto 21) aeg. Sama tegevus nähtav teise kaameranurga alt kaamerasalvestusel Olu. Vaadeldaval Mahlad kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:46.20 kuni 21:29:52.94 on näha, et triibulise ja musta jopega mehed on jõudnud alkoholiosakonnast väljaja suunduvad kaupluses teiste riiulite vahele kella 21:29:46 (vt foto 22), 21:29:47 (vt foto 23), 21:29:49 (vt foto 24) aeg. Vaadeldaval Veinid kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:51.64 kuni 21:30:01.60 on näha, et triibulises ja mustas jopes mehed liiguvad nende riiulite vahelt välja kella 21:29:54 (vt foto 25), 21:29:57 (vt foto 26) aeg, kuhu ennem suundusid. Vaadeldaval Kassa 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:30:36.49 kuni 21:30:41.93 on näha, et triibulises ja mustas jopes mehed liiguvad kassast kella 21:30:37 (vt foto 27) aeg ja turvaväravatest mööda kella 21:30:39 (vt foto 28). Tagumise, musta jopega, mehe möödumisel turvaväravatest hakkavad turvaväravad tööle (väravate ülemisel horisontaalsel mustal osal põleb punane tuli) kella 21:30:39 (vt foto 29) aeg teisena mustas jopes ja valgete jalanõudega mees, kellel käed endiselt pükste taskutes. Sama liikumine nähtav teise kaameranurga alt kaamerasalvestusel Kassa 2. Vaadeldaval Kassa 2 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:30:37.44 kuni 21:30:43.84 on näha, et triibulises ja mustas jopes mehed liiguvad kassast kella 21:30:37 (vt foto 30) aeg ja turvaväravatest mööda kella 21:30:38 (vt foto 31) aeg. Teise, musta jopega, mehe möödumisel turvaväravatest hakkavad turvaväravad tööle (väravate ülemisel horisontaalsel mustal osal põleb punane tuli) kella 21:30:39 (vt foto 32) aeg, kuid mehed mööduvad rahulikult ja liiguvad edasi kassast eemale, kaamera vaateväljast välja. Sama liikumine nähtav teise kaameranurga alt kaamerasalvestusel Kassa 3. Vaadeldaval Kassa 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:30:58.89 kuni 21:31:16.17 on näha, et musta jope ja valgete jalanõudega mees on kassa juures turvaväravate vahel, liigub kassa poole tagasi, kust ennem möödus, seisab turvaväravate vahel, mis töötavad (punane tuli värava ülemisel horisontaalsel osal) kella 21:31:01 (vt foto 33) aeg. Musta jopega mees vestleb müüjaga ja siis võtab põuest püksivärvlivahelt välja ühe pudeli, mille annab kassapidaja kätte kella 21:31:07 (vt foto 34), 21:31:07 (vt foto 35), 21:31:08 (vt foto 36), 21:31:10 (vt foto 37) aeg. Samaaegselt on kassa juurde liikunud ka teine mees. Peale pudeli üleandmist kassapidajale lahkuvad mõlemad mehed kassa juurest kella 21:31:11 (vt foto 38), 21:31:12 (vt foto 39) aeg. 16 Kohus, hinnanud kõiki eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et O.L süü talle süüks arvatud 17.02.2011 kuriteoepisoodis on tõenditega üheselt tõendamist leidnud. Sündmuste käik leiab üheselt kinitust nii tunnistajate, O.L ütlustest kui ka asitõendi vaatlusprotokollist. O.L-i t on tõepoolest varem karistatud varguste toimepanemise eest. Käesoleva kriminaalasja esemeks olevad vargus ja varguse katse on toime pandud 09.02.2011 ja 17.02.2011. 08.10.2009 karistas Pärnu Maakohus O.L
lg 2 p 4 järgi selles, et tema 24.12.2008 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni, tekitades vargusega varalise kahju 7610 krooni. (18.03.2009-23.11.2010 kandis karistusena vangistust). Tl 204 I kd on Lääne Prefektuuri 03.03.2011 kiirmenetluse otsus, mille kohaselt on O.L karistatud selle eest, et tema 08.02.2011 pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – varastas Haapsalu TÜ Uuemõisa Konsumi kauplusest 1 pudeli 1,0 liitrise likööri Disaronno Originale maksumusega 24,70 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O.L kuuriteod on õieti kvalifitseeritud
O.L pani vargused toime otsese tahtlusega – ta teadis, et asi, mille ta kauplusest võttis, on tema jaoks võõras ja selle omastamise eesmärgil ta peitis selle enda juurde, ja möödus kaasast kauba eest tasumata, seega omastas ta võõra vallasja ja tema tegevuse eesmärgiks oli võõra vallasja omastamine (kavatsetus omastamise suhtes). KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteo toimepanemisega tekitasid O.L ja E.P kannatanu R A`le varalise kahju summas 66,31 eurot /I kd tl 3 ja tl 22/, mis on hüvitamata ning nimetatud summas on R A poolt käesolevas kriminaalasjas O.L-i ja E.P vastu esitatud ka tsiviilhagi /tl 24 I kd/. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kriminaalasjas kogutud ja eelpool kuriteosündmuse juures hinnatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kannatanule tekkis kuriteoga just kannatanu poolt näidatud kahju 66,391 eurot – kannatanult äravõetud rahakott maksis 3 eurot, rahakotis oli sularaha 55 eurot ja juhiloa väärtus oli 8,31 eurot. Kaitsja T.Bekker leidis, et tõendatud ei ole R.A`lt kuriteo toimepanemise käigus äravõetud juhiloa väärtus. Kaitsja leidis, et äravõtjate jaoks juhiloal äravõtmise hetkel mingit väärtust ei olnud. Kohus leiab, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud äravõetud juhiloa väärtus. Asjaolu, et nimetatud juhiluba süüdistatavate jaoks väärtuslik ei olnud, ei oma tähtsust. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kannatanu on esitanud tõendi selle kohta, et uue juhiloa saamine läks talle maksma 8,31 eurot /tl 23 I kd/. Kuna sellise kahju tekitasid O.L ja E.P kannatanule ühiselt, siis VÕS § 65 lg 2 alusel tuleb kanatanule tekitatud kahju – asjade kaotsiminek kannatanu jaoks, süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Kuriteo toimepanemisega tekitas O.L Haapsalu Tarbijate Ühistule varalise kahju summas 48,95 eurot /I kd tl 132-133 ja tl 136-137/, mis on hüvitamata ning nimetatud summas on Haapsalu Tarbijate Ühistu poolt O.L-i vastu esitatud ka tsiviilhagi /I kd tl 139/. Kohus leiab, et ka see tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest tõendmaist on leidnud O.L poolt just kanatanu poolt näidatud esemete vargus ning kannatanu poolt nimetatud asjade väärtusele ei ole vastuväiteid esitatud. Seega kannatanule kuriteoga tekitatud kahju tuleb O.L-ilt välja mõista. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. 17
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O.L tuleb talle süüks arvatud süüdistus t es
lg 2 p 4, 7 ja
KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada.
lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas mõlema süüdistatava puhul kõikide episoodide puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 89-97 I kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on E.P karistatud kriminaalkorras kuuel korral. Tl 98-127 I kd on kohtuotsused E.P kohta. E.P on karistatud varavastaste ja ka vägivallakuritegude ning mootorsõiduk joobes juhtimise eest. Kõikidel kordadel on kohtud E.P karistanud vangistusega. Karistusregistri kohaselt on näha, et kui kohtud on pidanud võimalikuks E.P vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada, siis hilisemalt on need karistused täitmisele pööratud. Viimase kohtuotsusega oli E.P karistatud varguse ja röövimise eest ja kohus karistas teda vangistusega 2 aastat, millisest vangistusest E.P pidi koheselt ära kandma 5 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 10.12.2010. Ülejäänud karistuse jättis kohus E.P suhtes tingimuslikult kohaldamata. E.P pani uue kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödumisel vangistuse kandmiselt vabanedes, olukorras, kus ülejäänud vangistuse kandmiselt oli ta tingimuslikult vabastatud - tal oli katseaeg ja ta oli allutatud käitumiskontrollile. Kohus leiab, et asjaolu, et E.P kohtuistungil ütles, et ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, ei ole
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendavaks asjaoluks.
lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et olukorras, kus E.P terve menetlus käigus ei ole oma süüd tunnistanud ega midagi kahetsenud (mis on süüdistatava õigus), siis kohtus vaid nentimine, et ta on selle kuriteo toimepanemises süüdi (vastupidiselt siis terve menetluse käigus antud ütlustele), ei ole süü ülestunnistamisele ilmumine. Riigikohus on leidnud (3 -1-1-112-04 p 8), et süü ülestunnistamisele ilmumine on isiku vabatahtlik avaldus, millega ta võtab süüteo omaks ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist. E.P aga ei taotlenud enda küsitlemist kohtus süüteo asjaolude suhtes. Neist asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et E.P osas ei esine karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine. Samas E.P vabandas kohtuistungil kannatanu ees ja seda saab lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks ja karistust kergendavaks asjaoluks
Arvestades, et kuriteoga suurt kahju ei tekitatud, samuti ei kasutatud kannatanu suhtes suure intensiivsusega vägivalda, leiab kohus, et E.P tuleb karistada alammäära lähedase vangistusega, mida seoses lühimenetluse kohaldamisega KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb 1/3 võrra vähendada. 18 Tl 1-9 II kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on O.L karistatud kriminaalkorras kaheksal korral. Tl 12-72, 75-78, 81-83 II kd on kohtuotsused O.L kohta. Nendest nähtuvalt on O.L karistatud enamus kordadel varavastaste kuritegude eest. Alates aastast 2002 on O.L-ile kohtud karistuseks mõistnud kuritegude eest pikad reaalsed vangistused. 2007.aastal vabanes O.L küll tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuid pani katseajal toime uued kuriteod ja lõppastmes tuli mõistetud vangistus siiski ära kanda. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab ilmekalt, et O.L on isikuks, kes on korduvalt kandnud kuritegude eest pikki vanglakaristusi, kuid need ei ole mõjutanud ilmselgelt teda õiguskuulekalt käituma. O.L on kahel korral Lääne-Viru Maakohtu otsustega – 25.06.2004 ja 28.12.2004 karistatud ka röövimise toimepanemise eest. Viimaselt vangistuse kandmiselt vabanes O.L 23.11.2010 ja käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod on toime pandud veebruaris 2011, seega vähem kui kolme kuu möödumisel vangistuse kandmiselt vabanemiselt, pani O.L toime kolm kuritegu, neist üks raske I astme kuritegu. Samas arvestab kohus seda, et karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus. O.L-i puhul saab tõdeda, et süü tunnis tamine on olnud siiras – ta on kogu menetluse käigus avaldanud asjaolusid, mis tal kuriteo kohta teada olid. Samuti vabandas O.L kohtuistungil kannatanu ees. Arvestada tuleb ka seda, et raskeid tagajärgi kuriteoga ei tekitanud, vägivalla intensiivsus ei olnud suur. Seetõttu leiab kohus, et O.L-ile on võimalik röövimise eest karistus mõista seaduses sätestatud alammääras ja varguste eest alammäära lähedane karistus. KrMS § 38 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistust 1/3 võrra, kuna asja arutati kohtus lühimenetluse korras. Prokurör leidis, et O.L tuleb karistuse kandmiselt vabastada tingimuslikult, allutades O.L käitumiskontrollile s.o. kohaldades
Prokurör ei põhjendanud, millised on need asjaolud, mis annavad aluse O.L vabastamiseks vangistuse kandmiselt tingimuslikult. Kohus leiab, et
lg 1 sätestatud asjaolusid käesoleval juhul O.L suhtes ei esine ja seda just arvestades O.L isikut. O.L on isik, kes on kaheksal korral karistatud kuritegude toimepanemise eest, korduvalt pikkade reaalsete vangistustega, varem kahel korral karistatud ka röövimise eest, kes pani vähem kui kolme kuu möödumisel peale pika vanglakaristuse ärakandmist , toime kolm uut kuritegu 2011.aasta veebruaris, sealhulgas taas ka röövimise. Röövimine oli toime pandud kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O.L ei ole võimalik vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult. TÕKEND Kriminaalasjas on O.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast * lahkumise keeld /tl 41 I kd/ ja elukohast * /tl 242 I kd/ lahkumise keeld. Kohtuistungil avaldas O.L, et tema nüüdne elukoht on *. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata, kuid tõkendi aadressiks määrab kohus *. Tõkend tuleb tühistada peale O.L poolt karistuse kandmisele asumist peale kohtuotsuse jõustumist. E.P on käesoleva kriminaalasjas kuulutatud tagaotsitavaks 16.02.2011 Lääne Prefektuuri määrusega /tl 50 I kd/. 21.02.2011 kohtumäärusega nr 1 -11-2379 andis Pärnu Maakohus loa kahtlustatava E.Pabamisel kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine /tl 55-60 I kd/. E.P on kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2011 /tl 61 I kd/. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud: 1) mobiiltelefon Nokia 3720 /I kd tl 17-19/, mis on 07.02.2011 üle antud eseme omanikule, s.o R A`le /I kd tl 20/; 2)CD-plaat Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja kaupluse Konsum 09.02.2011 turvakaamera salvestisega /I kd tl 140-157, mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures; 3)CD-plaat Haapsalu T arbijate Ühistu Uuemõisa kaupluse Konsum 17.02.2011 turvakaamera 19 salvestisega /I kd tl 216-237, mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD -plaadid jätta kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjatele makstud tasud: – kaitsjale T.Bekker E.P kaitsmise makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 38,35 eurot /tl 70 I kd/, 19,18 eurot /tl 73 I kd/, 94,12 eurot / tl 77 I kd/, 94,12 eurot /tl 88 I kd/, 132,46 eurot /tl 112-113 II kd/, 113,29 eurot /tl 171 II kd/ ja kohtumenetluses 228,35 eurot, kokku 719,87 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega E.P-lt tuleb õigusabi tasuna välja mõista kaitsjatasu 345,17 eurot ja riigi kanda jätta kaitsja tasu ja kulud 374,70 eurot. – kaitsjale P.Tartu O.L kaitsmise makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 114,85 eurot /tl 247 I kd/ ja kohtumenetluses 234,56 eurot, kokku 349,41 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega O.L-ilt tuleb õigusabi tasuna välja mõista kaitsjatasu 191, 73 eurot ja riigi kanda jätta kaitsja tasu ja kulud 157,68 eurot. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 2,5x278,02= 695,05 eurot. Sundraha tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista. 3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 10,61 eurot advokaat P.Tartu`le toimikust koopiate tegemise kulu /tl 101-103 II kd/ ja 6,53 eurot advokaat T.Bekker`ile toimikust koopiate tegemise kulu /tl 106-108 II kd/ /. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.