lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on I.A kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Üllar Puidetit on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Käesolev vangistus on talle esimene reaalne vangistus. Kuigi süüdimõistetu kannab käesolevalt vangistust muuhulgas väga raskete esimese astme kuritegude eest, tuleb arvestada seda, et käesolevaks ajaks on ta mõistetud pikaajalisest vangistusest suure osa ära kandnud ning tema vangistuse aegne käitumine on olnud üldjoontes positiivne. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi „Vihajuhtimine“, tegelenud enese harimisega ning osalenud pikka aega vangla tööhõives. Samuti on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning ta on teinud endale tulevikuks kindlad plaanid. Vabanedes kavatseb süüdimõistetu hakata tegelema sepatöödega, et seega endale elatusvahendeid teenida ja kindlustada oma majanduslik stabiilsus. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal ning arvestades süüdimõistetu vangistuseaegset käitumist on kohtul tekkinud piisav veendumus, et süüdimõistetu on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Samuti toetavad tema ennetähtaegset vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kuigi süüdimõistetu ei ole tänaseni vangistuse aluseks olevaid kuritegusid tunnistanud, leiab kohtunik, et see ei saa olla käesoleval juhul ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks, kuna isikule ei saa panna kohustust oma süütegude avalikuks tunnistamiseks. Samuti avaldas kinnipeetav, et vaatamata enda süü mittetunnistamisele on ta valmis talle mõistetud karistuse vabaduses lõpuni kandma talle määratud tingimustel. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.A katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine, mis on olnud ka väga pikaajaline, täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada I.A (IK XXX) temale Valga Maakohtu 16.novembri 2001.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata I.A-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 07.septembrini 2015.a. Kohustada I.A katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe
Määrata I.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valgamaa talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada I.A vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista I.A-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.