MS § 426, 432 Jätta vabastamata D.P temale Pärnu Maakohtu 07.06.
järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,
lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust,
lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel, suurendades mõistetud ärakandmata karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu 23.12.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta vangistuse võrra, mõisteti D.P-le karistuseks vangistus 3 aastat. Karistuse kandmise algus 19.05.2012. a, karistusaeg lõppeb 19.05.2015. a. Õigus ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks
D.P on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral: 1) 16.01.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 14.11.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 7 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, karistus pöörati täitmisele Lääne-Viru Maakohtu 13.09.2001 määrusega; 3) 13.03.2002 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 3050 krooni ehk 194.93 eurot, rahatrahvi sissenõudmine on lõpetatud 18.08.2010 aegumise tõttu; 4) 09.05.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK 203 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 07.10.2002 seoses karistuse ärakandmisega; 5) 12.02.2004 Tartu Maakohtu poolt
Karistus liideti Lääne-Viru Maakohtu 25.06.2004 kohtuotsusega mõistetud karistusega; 6) 25.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja
lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat, millega loeti kaetuks Tartu Maakohtu 12.02.2004 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 kuu vangistust ja lõplikuks ärakandmata karistuseks 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust, mis liideti Lääne-Viru Maakohtu 28.12.2004 kohtuotsusega mõistetud karistusega; 7) 28.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8,
lg 2 p 4, 7, 8 ja
lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat, millega loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 25.06.2004 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks ärakandmata karistuseks 3 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 27.08.2007 tingimisi enne tähtaega karistuse ärakandmata osaga 10 kuud 25 päeva katseajaga 1 aasta; 8) 08.10.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,
lg 2 p 4,
p 1,4 ja
MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega 1 aasta, millega liideti Lääne-Viru Maakohtu 28.12.2004 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 5 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 23.11.2010 seoses karistuse ärakandmisega; 9) 23.12.2011 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,
MS § 238 sätteid kohaldades vangistusega 2 aastat. Reaalset vangistust kannab neljandat korda. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.P kuritegude toimepanemise ajendiks olnud emotsionaalne seisund ja grupi mõju. D.P on vanglas distsiplinaarkorras karistatud ja omab kolm kehtivat karistust. D.P on elukoht X juures üürikorteris. Omanikult on nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks korterisse. Enne vangistust elas X juures, kelle suhtes pani toime kuriteo. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 47%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab D.P ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku andmetel on D.P vabaduses olemas kindel elukoht, korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. D.P seletas kohtuistungil, et ta tahab vangistusest vabaneda jalavõruga, mis distsiplineerib teda. Tal on X tugi. Varem ei ole tal lähedasi olnud ja see on viinud allakäigule. Tema vastu kohtutäiturite juures palju nõudeid. Soovib, et kohus määrab kohustuse kohtutäituri nõuete täitmiseks igakuiste maksetena 100 eurot. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist põhjusel, et D.P puuduvad vabastamiseks materiaalsed eeldused. D.P on isik, keda on kohtute poolt varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Väärib märkimist, et D.P on pannud kuritegusid toime stabiilselt juba alates 1997. aastast kuni käesoleva ajani. Selle aja jooksul on D.P olnud korduvalt ka kinnipeetav. Ükski mõistetud karistus pole prokuröri hinnangul D.P-le mõju avaldanud, kuna D.P on jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist. Võib väita, et D.P on olnud varasemalt korduvalt võimalus näidata, et ta soovib ja suudab käituda õiguskuulekalt. Paraku ei ole D.P nendest võimalustest kinni hakanud, vaid ta on jätkanud oma varasemat elustiili – pannud toime uusi kuritegusid. Seega puudub prokuröril usk, et viimati mõistetud karistus on D.P muutnud. Ehk käesoleval hetkel ei ole põhjust arvata, et viimati mõistetud karistusest ärakantud aeg oleks D.P jaoks piisav, et aru saada õigusrikkumiste taunitavusest ning üldkehtivate õigusnormide kohase käitumise vajalikkusest. D.P varasem elukäik annab aluse ka väiteks, et tegemist on õiguskuulekalt käituva ühiskonna jaoks väga ohtliku isikuga. D.P on näidanud, et ta on võimeline toime panema mitmeid eriliigilisi kuritegusid, mis teeb ta kahtlemata vabaduses olles ühiskonna jaoks veelgi ohtlikumaks. Ka see on üks põhjus, miks prokuröri hinnangul ei ole hetkel D.P ennetähtaegne vabastamine võimalik. Lisaks võib välja tuua veel asjaolu, et Tartu vangla on hinnanud D.P puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse üsna suureks, mis samuti näitab seda, et viimati mõistetud karistusest ärakantud aeg ei pruugi olla D.P jaoks piisavaks, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on D.P hetkel vanglas kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis tähendab, et ka kinnipidamisasutuses olles ei ole ta suutnud järgida sealseid üldkehtestatud käitumisnorme. Kaitsja leiab, et D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui ka materiaalsed alused ning ta palub kinnipeetav vangistusest vabastada.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse ning tutvunud vanglast esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega, leiab, et D.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ainuüksi materiaalsed alused ei ole küllaldased tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast.
lg 2 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks allutamisega elektroonilisele valvele. D.P on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tehnilised tingimused selleks tema X elukohas on olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. D.P on ka lähedase toetav tugi ja võimalus tööga elatusvahendeid teenida. Arvestades kuritegude asjaolusid, varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal ei ole eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu küllaldane D.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks esimesel tähtajal. Eelkõige D.P senised eluviisid ja hoiakud ei võimalda esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud vangistusest tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist esimesel tähtajal. D.P kuritegudega on kahjustatud õiguskorraga kaitstud mitme erinevad õigushüved, inimese kehaline ja vaimne heaolu ning omand. Teise isiku omandi vastu on ta läinud vägivallaga. Ka varem on ta karistatud röövimise ja kelmuse eest. Vaatamata reaalsetele karistustele on samasugused kuriteod kordunud. Karistuse kandmise ajal on D.P karistatud distsiplinaarkorras. Kolm kehtivat distsiplinaarkaristust iseloomustavad tema distsiplineerimatut käitumist vangistuses. D.P uute kuritegude toimepanemise riski on hinnatud kõrgeks. Samal ajal märgib kohus, et D.P on teinud vangistuses tööd endaga. Ta on töötanud, lõpetanud 12. klassi ja omandanud keskhariduse, osalenud sotsiaalprogrammis X Need asjaolud ei välista tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmisel,
lg 2 p 2 sätestatud tähtajal, kui karistusest saab kantud 2/3 ja distsiplinaarrikkumised ei kordu. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise küsimuse lahendamisega kaasnesid õigusabikulud, 96 eurot riigi õigusabikorras määratud kaistajale makstud tasu. KrMS § 180 lg 1 järgi jäävad menetluskulud üüdimõistetu kanda. Kuna süüdimõistetul puuduvad vahendid tasumiseks KrMS § 417 lg 2 sätestatud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasumise ositi 1 aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.