← Eesti

1-13-6812/6

Obsah (6)§ 424§ 65§ 69§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. 08. 2013.a. kell 10.20, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6812 (13260101556) Kohtunik Marju Persidskaja Koh

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Kaitsja Anu Vilt Süüdistatav N.Z , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eri haridus, emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 21.06.2007a Tartu Maakohtu poolt

§424

alusel vangistus 2 kuud tingimisi katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuud; - 18.07.2008a Tartu Maakohtu poolt

§424

alusel vangistus 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus - vangistus 5 kuud, mis

§ 69

alusel asendati 300 tunni üldkasuliku tööga, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12 kuud väärteokorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 03.06.2013a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.Z

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta N.Z’ile mõistetud 7 (seitsme) kuu pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui N.Z ei pane 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada N.Z ’i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel mõista N.Z’ilt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et N.Z ’il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-6812, N.Z, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.Z´it süüdistatakse selles, et tema 03.mail 2013a. kella 21.15 ajal juhtis Võru maakonnas Misso vallas Riia-Pihkva maantee 215.kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 Avant registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus N.Z-i väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,23mg/l (-/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus N.Z Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani N.Z toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kokkuleppe sisu

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.Z-ile karistuseks 7 (seitsmeks)-kuulist vangistust.

§ 74

alusel jätta vangistuskaristus N.Z-i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui ei pane 18 (kaheksateistkümne)-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda N.Z katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas-pool Eesti territooriumi viibimiseks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.Z , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.Z süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.Z ’i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses (21.60) ja kohtu menetluses (57,60) makstud tasu kokku 79.20 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates

  1. jaanuarist
  2. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. N.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulu tasuma, selgitades, et saab selle tasuda 1 aasta jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et menetluskulu hüvitamine korraga, arvestades N.Z ’i sissetulekut käib N.Z’ile ilmselgelt üle jõu. Kaitsja taotles ka menetluskulude vähendamist, kuna N.Z puudub sissetulek. Kohus on seisukohal, et arvestades N.Z ’i varalist seisu, sh sissetuleku puudumist on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel talle võimalus menetluskulu tasuda kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu arvates on menetluskulude vähendamine samuti põhjendatud, kuna N.Z on töötu ning sissetulekut temal ei ole. Kohus vähendab menetluskulusid kaitsja tasu võrra ning jätab kaitsja tasu riigi kanda. Marju Persidskaja kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.