1-13-4561/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2016, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-4561 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 14.03.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.D´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.D isikukood XXX viibib Viru vanglas RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383, § 384 kohus M Ä Ä R A S: Jätta G.D tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.D tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 424 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja § 75 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, alustades teda käitumiskontrollile tähtajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 19.09.2014 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 2 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 27.10.2014 ja lõpp 24.06.
2. Kinnipidamisasutuses G.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub vanemate juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Vanemad andsid nõusoleku antud aadressile elektroonilise seadme paigaldamiseks. 1 Isikul on keskeri haridus metalli töötlemise erialal. Riigikeele A2 tase on vanglas edukalt läbitud. Osales ka B kursusel, eksamitulemused teadmata. Enne vangistust töötas xxx keevitajana ja lukksepana. Varem töötas xxx-s ehitajana. Vabanemisel on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx ehitajana. Tasumata nõudeid 1128,47 eurot. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. On olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Alkoholijoobes on toime pannud kõik kuriteod, samuti väärteod. Tarvitas alkoholi tihti ja suurtes kogustes. 6 aastat tagasi läbis alkoholivastase ravi, mille tulemus püsis 1,5 aastat. Motivatsioon vabaneda alkoholisõltuvusest on nõrk. Rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. ka vanglasse saabudes tuvastati tal alkoholijoove. Kriminaalkorras karistatud viis korda vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on karistatud joobes juhtimise ja mootrosõiduki ärandamise eest. Viimane karistus on mõistetud röövimise ja joobes juhtimise eest. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine ning soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt. Isik pole oma kuritegusid sooritades mõistnud oma süütegude tõsidust ja järeldusi teinud. Ei arvesta kaaskodanikega ja võib seada ohtu teiste elusid. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Oht on suurem, kui isik kuritarvitab alkoholi ning laseb end teistel isikutel mõjutada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41 %. üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Tegu on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Viimane kinnitas vestluses, et suhtub G.D ennetähtaegsesse vabanemisse elektroonilise järelevalve alla tema korterisse positiivselt ning annab selleks oma nõusoleku. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimised. Hetkel elavad korteris kinnipeetava vanemad. Vanemad kinnitasid samuti, et on valmis toetama poega materiaalselt ja moraalselt. Ganatiikiri töökoha kohta on saadetud Viru Vanglasse. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana on G.D vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtuistungil G.D taotles ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et tema minevik ei anna alust usaldamiseks, kuid kuriteo toimepanemisest on möödas seitse aastat, ta on palju mõelnud oma elust ja kinnitab, et vabastamise korral kriminaalhooldusega probleeme ei teki. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 2 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest aga nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Samuti näitab karistuse täitmisele pööramise asjaolu ja distsiplinaarakaristuste asjaolu, et isik ei suuda alluda ettenähtud korrale. Samuti arvestab kohus sellega, et G.D on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Viha juhtumine“ ning õppinud riigikeelt. Samas ei kaalu need positiivsed asjaolud üles G.D ’i varasemat käitumist ja toimepandud kuritegude raskust. G.D on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtumise eest ning viimati lisaks sellele ja röövimise eest. Seega on kuriteod muutunud raskemaks. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning pani toime uue samalaadse kuriteo koos 1 astme varavastase kuriteoga, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud. Viimane karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, võimalused seaduskuulekaks käitumiseks ja karistuse kandmise võimalus vabaduses olles, kuid see ei hoidnud ära uue, tahtliku, samalaadse ja veelgi raskema kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda riigikeele õppes, tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise järelevalve alla õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.D vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Deniss Minzatov 4