KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 koht Kohtuasja number 1-13-4561 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.H , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 27.10.2014 ja lõpp 24.06.2017 RESOLUTSIOON Vabastada B.H temale Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 19.09.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata B.H-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o 24.06.2017 ning katseajaks allutada B.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada B.H katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas, aadressil xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada B.H katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist; mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata B.H kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada B.H tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, B.H-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega tunnistati B.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja § 75 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, allutades teda käitumiskontrollile tähtajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 19.09.2014 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 2 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.10.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral (üks karistus on arhiveeritud) ning reaalset vanglakaristust kannab isik kolmandat korda. Kinnipeetav on tegelenud vangistuse jooksul järgnevaga – isik töötas majandustöödel, läbis riigikeele A2-, B1- taseme, läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, alustas riigikeele B2taseme õpinguid, osales vestlusel teemal terve elustiili edendamine, alustas õpinguid xxxx(väljaspool vanglat) keevitaja erialal, külastas Maanteeameti Liiklusregistri Jõhvi bürood seoses võimaliku juhtimisõiguse taastamisega ning külastas Töötukassat, mille raames registreeriti isik aktiivse tööotsijana. Alates 27.07.2016 paikneb kinnipeetav Viru Vangla Avavanglaosakonnas. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Korteris elavad ka kinnipeetava ema L G ja isa V G. 2 Isikul on olemas töökogemus. Vabanemisjärgselt kavatseb xxxx võtta kinnipeetava tööle ehitajana 3 kuu jooksul pärast isiku vabanemist (garantiikiri olemas). B.H elukaaslase sõnul on kinnipeetaval ühtlasi võimalus taastada töövõimetuspension, mis kindlustaks isikule täiendava sissetuleku. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 16.09.2016 seisuga 977 euro ulatuses tasumata võlanõudeid. Isiku vabanemisfondi on hoiustatud 608 eurot. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad vanemad, vanaema, vend (kriminaalkorras karistatud), elukaaslane ning 13-aastane poeg eelmisest kooselust. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Lähtudes sellest, et kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, kuulusid isiku suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on suhted kriminaalkorras karistatud isikutega katkestanud ning ei ole enam nendega suhelnud. Kinnipeetava hoolimatule ja riskivale elustiilile viitavad korduvad väär- ja kuriteod. Isik väidab, et ta pani kuriteod toime nooruse rumalusest. Kuna käesoleva kuriteo toimepanemisest on möödunud nii palju aega, siis on tema väljavaated elule muutunud. Vangla andmetel ei ole kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud. Sellest hoolimata on isik pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes (sh vägivaldne kuritegu). Isik läbis 6 aastat tagasi psühhiaatri juures ravi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Kohtu poolt oli kinnipeetavale määratud ka lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid isik rikkus eelnevalt nimetatud lisakohustust. 27.10.2014 tuli isik alkoholijoobes iseseisvalt Viru Vanglasse karistust kandma. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholist hoiduma ning teeb selleks kõik endast oleneva. Isikul on diagnoositud krooniline haigus, mis ei eelda erikohtlemist. Talle on määratud töövõimetus 70%. Kinnipeetava igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Isik on sooritanud samu vigu, mis näitab, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetava sõnul on ta võrreldes varasemaga muutunud. Muutumiseni jõudis isik ise, sest ta hakkas tundma, et tema impulsiivne ja emotsionaalne käitumine segab teda ning et ta ei saavuta sellise käitumise pärast enda püstitatud eesmärke. Isik tunnistab enda süüd ning tajub, et ta oleks saanud teisiti käituda ning paremaid otsuseid vastu võtta. Tuleviku eesmärkideks on kinnipeetav seadnud eriala õpingute jätkamise, töötamise ning alkoholist ja kriminaalsetest tuttavatest hoidumise. Isiku toime pandud kuriteod viitavad tema negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kinnipeetava korduvkaristatus näitab ilmekalt, et isik ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetavat on määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla kolmel korral ning ta on rikkunud korduvalt katseaja nõudeid. Käesoleval hetkel on kinnipeetav 100 % kindel, et ta suudab katseaja tingimusi täita. Isik on motiveeritud muutuma ning tema sõnul ta teab, mida ta selleks tegema peab. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla B.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 24.06.
- Käitumiskontrolli ajaks teeb vangla ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht 3 Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas viitab sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kinnipeetaval saaks käitumiskontrolli ajal jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur B.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 13.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta olnud vanglas kaks aastat ning et ta on nüüd aru saanud, mis ta on valesti teinud. Ta tunneb endas enesekindlust ning lubab, et täidab enda lubadust, kui talle selline võimalus antaks. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul B.H ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isikul puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused. Positiivseks saab lugeda ka asjaolu, et B.H paikneb alates 27.07.2016 Viru Vangla Avavanglaosakonnas. Ühtlasi on kinnipeetav vangistuse jooksul töötanud majandustöödel, läbis riigikeele A2-, B1- taseme, läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, alustas riigikeele B2- taseme õpinguid, alustas õpinguid xxxx (väljaspool vanglat) keevitaja erialal, külastas Maanteeameti Liiklusregistri Jõhvi bürood seoses võimaliku juhtimisõiguse taastamisega ning külastas Töötukassat, mille raames registreeriti isik aktiivse tööotsijana. Eeltoodust tulenevalt saab kohus iseloomustada kinnipeetava käitumist vangistuses positiivselt. Vabanedes on isikul olemas elukoht ning tema suhted lähedastega on head ja toetavad, mis omab kohtu hinnangul positiivset mõju kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Isik on suhted kriminaalkorras karistatud isikutega katkestanud ning ta lubas edaspidi nendega mitte suhelda. Lisaks garanteerib xxxx isikule 3 kuu jooksul peale vabanemist töökoha ehitajana, mis aitab 4 kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Ühtlasi on B.H vabanemisfondi kogunenud raha summas 608 eurot, mida ta saaks kasutada esmaseks toimetulekuks. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27 %, mille puhul on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga, kuid kohtu hinnangul on riske võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuse kohaldamisega. Kuigi isik on varasemalt rikkunud korduvalt katseaja nõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5