1-14-2201/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-2201 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 15.02.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.N, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada T.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.12.2017 ja määrata ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada T.N järgima KarS §75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada T.N-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, 3) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, 4) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist T.N vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, kohaldamisega liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 11.08.2014 ja lõpp 11.12.
2. Kinnipidamisasutuses T.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetava enda sõnul omab põhiharidust. Viljandi vanglas sai lukksepa elukutse. Töötukassa poolt läbis keevitaja kursuse. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Riigikeelt ei valda. 01.10.2016 alustas xxx tasemeõppes, kuid loobus. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ja tootmistööl AS EVT metallitsehhis. Enne vangistust töötas xxx. 2 aastat on töötanud xx. Omas kindlat sissetulekut. Võlad ja toime pandud kuriteod näitavad, et kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus. xxx on koostanud T.N-i kohta positiivse iseloomustuse. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest on nõrk, samas on läbinud sotsiaalprogrammi "xxx", kus kinnipeetav ütles, et sõltlaseks end ei pea, suudab kontrollida oma tarvitamist. Isiku sõnade järgi tarvitas mitte sellepärast, et vajas, vaid niisama - näiteks aja veetmiseks. Probleeme ei näe ega tunnista. Katseajal juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul tarvitas narkootikume 2000 aastal. Põhinarkootikumiks oli heroiin. Läbis sotsiaalprogrammi "xxx" 22.01.2015- 05.03.
3. Keeldus tagasiside andmast. Kinnipeetav ise ennast sõltlaseks end ei pea ja väidab, et suudab kontrollida oma tarvitamist. Isiku sõnade järgi tarvitas mitte sellepärast, et vajas, vaid niisama- näiteks aja veetmiseks. Probleeme ei näe ega tunnista. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Alates 28.10.2016 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kriminaalkorras karistatud 14 korda, vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Kuriteo ajendiks on sõltuvusprobleemid. Varasemalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest eelmised ja praegune kuritegu on seotud rahalise kasu saamisega. Samuti on lisandunud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib T.N asuda elama xxx. See on kolmetoaline korter, mille omanikuks on kinnipeetava vanaema MxxxHxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elavad antud korteris kinnipeetava õde koos oma alaealise pojaga ning kinnipeetava vanaema. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava õde on nõus elektroonilise valve rakendamisega T.N-i suhtes oma elukohas. Kinnipeetava vanaema Mxxx Hxx viibib hetkel Ixx Bxxx sõnul Vxxxoma tütre juures. Seega ei olnud võimalik saada MxxxHxxx kui korteri omaniku nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks tema korteris. Taotluses on märgitud, et kinnipeetava kohta on koostanud iseloomustuse xxx. Äriregistri andmetel on ettevõte xx registreeritud 1996.aastal, seisuga 05.12.2016 ettevõttel maksuvõlg puudub. Telefonivestlusest ettevõtte esindaja T.N T.N selgus, et T.N on varem töötanud antud ettevõttes. T.N T.N teatas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et kinnipeetavat võetakse tööle ennetähtaegse vabanemise korral, kuid teisesse firmasse, milles on T.N Rxxjuhatuse liige. Töökoht asub xx, ettevõte tegutseb ehitusvaldkonnas. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on T.N määratud kahel korral. Katseajad kulgesid mitterahuldavalt. Ta pani mõlemal katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetaval on aastatega välja kujunenud kindel elustiil, kriminaalne käitumine on muutusteta 1993.aastast. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, T.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T.N taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et T.N tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. T.N-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud poole karistusest, käitumine vangistuse oli nõuetekohane ning nii vangla kui ka prokurör toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab põhjendatuks anda T.N-ile võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et T.N-i edaspidised võimalused vabaduses (töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida T.N-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Katseajal on võimalik hinnata T.N-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning tegeleda riskide maandamisega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. T.N-i suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna T.N-ile katseajaks täiendavad kohustused. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu T.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik /