lg 5 alusel allutada D.I katseajal 6 (kuueks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada D.I suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust,
lg 1 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima üksikkaristuse suurendamisega 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aasta 1 kuu 2 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.10.2014.a. Kohtuotsus jõustus 25.10.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 09.10.2014.a ja lõpp on 11.03.2018.a. D.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on osalenud A1 riigikeele kursustel, osalenud majandustöödel. Alates 15.01.2015.a. kannab karistust avavanglas ning alates 25.05.2015.a. töötab XXX OÜ-s. Kinnipeetava käitumine on olnud norme arvestav distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab D.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama tööandjale kuuluvasse korterisse. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht. D.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub XXXX asuvasse korterisse. Töökoht on olemas. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab D.I ennetähtaegset vabastamist. Arvab, et on otstarbekas allutada D.I
Leiab, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et D.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. D.I on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad D.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud D.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab D.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on D.I olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.