KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.07.2016 Raplas Kriminaalasja number 1-14-7219 Kohtunik Anne Randjärv Arutatav asi Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku Rein Merila erakorraline ettekanne Süüdimõistetu J.Z XXX elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx Istungi toimumise aeg 22.06.2016 RESOLUTSIOON Pöörata J.Z-ile Harju Maakohtu 26.09.2014 otsusega nr 1-14-7219 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud ja 3 päeva vangistust, täitmisele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul määrusest teada saamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud Harju Maakohtu 26.09.2014 otsusega nr 1-14-7219 tunnistati J.Z süüdi KarS § 424 järgi ja karistati ühe
(1)aasta ja kuue kuu vangistust, millest loeti eelvangistusega kantuks neli päeva. Ärakandmata karistus üks aasta, viis kuud ja 26 päeva asendati 1082 tunni (ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd) üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks aastat. J.Z allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile, kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määrati KarS § 75 lg 2 p 2 järgi lisakohustus 2 mitte tarvitama üldkasuliku töö tegemise lõpuni alkoholi ja narkootikume. 06.06.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, arvult teise, kuna süüdimõistetu oli talle määratud 1082 tunnist ära teinud 473, olles talle koostatud ajakavast maas 425 töötunniga. Enne xxxxxxxxx kolimist ei olnud süüdimõistetu teinud ühtegi ÜKT tundi, mille eest on talle 12.12.2014 ja 02.02.2015 tehtud kirjalikud hoiatused. Lisaks eeltoodule on süüdimõistetu korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu – 02.02.2015, 24.04.2015 ja 19.05.2016. Katseaja jooksul on J.Z toime pannud ka kolm väätegu – 10.02.2016 LS § 201 lg 2 ettenähtud vääteo, 09.20.2015 ÜTS § 85 lg 1 ettenähtud vääteo ja 11.03.2015 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Registreerimiskohustus on süüdimõistetu täitnud. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et J.Z-ile määratud vangistus tuleb pöörata täitmisele. 06.06.2016 seisuga on J.Z tegemata 609 üldkasuliku töö tundi. Töö tegemise 2-aastane tähtaeg lõpeb 13.10.2016 ja süüdimõistetul on üle poole töötundidest veel tegemata. Lisaks sellele on ta korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 22.06.2016 toimunud kohtuistungil väitis süüdimõistetu, et üldkasuliku töö juhendajal ei ole olnud talle tööd anda, kuigi tema oli valmis töötama. Kohus lükkas asja otsustamise edasi, andes süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta soovib ja suudab üldkasulikku tööd teha. 12.07.2016 saabus kohtule Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku Rita Vainule teade, et J.Z on järjekordselt rikkunud alkoholikeelu kohustuse täitmist ja pannud 9.07.2016 Tallinnas toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 22.07.2016 teatas kriminaalhooldusametnik Rein Merila kohtule, et J.Z on pärast 22.06.2016 toimunud kohtuistungit teinud 2 tundi üldkasulikku tööd. Juhendaja tegi süüdimõistetule ülesandeks hooldekodu küttepuude lõhkumise, seega on tööd olnud piisavalt. J.Z on juhendajale saatnud telefonisõnumeid, et tuleb tööle, kuid tegelikult tööle ei ilmunud. Seega ei ole J.Z-i töössesuhtumine muutunud. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 järgi võib kohus pöörata süüdimõistetule määratud karistuse täitmisele, kui viimane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või ei täida katseajal kontrollnõudeid või talle kohtuotsusega pandud kohustusi. Harju Maakohtu 26.09.2014 otsusega asendati J.Z-ile mõistetud vangistus 1082 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks aastat. Nüüd, kui töö tegemiseks on jäänud vähem kui kolm kuud (tähtaeg lõpeb 13.10.2016), on süüdimõistetul tegemata rohkem kui pool töötundidest. Lisaks kehvale töövõimele on süüdimõisetu rikkunud korduvalt talle kohtuotsusega pandud kohustust, mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja narkootikume. Ka pärast kahte erakorralist ettekannet ning tema käitumise korduvat arutamist kohtus on J.Z jätkanud alkoholikeelu kohustuse rikkumist ning üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumist. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning J.Z-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa tuleb pöörata täitmisele. J.Z-ile karistuse mõistmise ajal vastas KarS § 69 lg 1 järgi ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Seega tuleb vangistuse täitmisele pööramisel arvestada, et kahele tunnile tegemata üldkasulikule tööle vastab 3 üks päev vangistust. J.Z-ile määrati kohtuotsusega 1082 tundi üldkasulikku tööd, millest tal on tehtud 475 tundi ja tegemata 607 tundi. Seega on J.Z kandmata 303,5 päeva vangistust, mis süüdimõistetu kasuks ümardades on 10 kuud ja kolm päeva vangistust. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik