Obsah (6)

§ 424§ 65§ 69§ 50§ 5§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8671 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarj

§ 424

järgi Isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 25.10.2013 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 5 kuu vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. oktoobri 2014 kohtuotsus M.L-ile mõistetud üldkasuliku töö mahu osas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus ning asendada M.L-ile

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta vangistust 365 tunni üldkasuliku tööga.

1. Apellatsioon rahuldada.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Anti Aasmaale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. Punktis 4 nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati M.L süüdi

§ 424

järgi ja karistati 7-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.

oktoobri 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 730 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. M.L määrati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja lisakohustusena kohustati teda üldkasuliku töö ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 50lg 1 alusel võeti M.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks.

2. M.L kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Samuti taotleb kaitsja karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 135 lg 1 tunnistamist vastuolus olevaks PS § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lausega nende koostoimes osas, milles

§ 69lg 1 muudatus jõustub alates 1.

jaanuarist 2015, mitte üldises korras. 2.1 Kohus on määranud M.L-ile karistuse, mida seadus kuriteo eest ette ei näe.

§ 69lg 1 sätestab kuni 31.

detsembrini 2014 kehtivas redaktsioonis, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§-des 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 1. jaanuarist 2015 jõustub

§ 69

lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega kergendab

1. jaanuaril 2015 jõustuv seadus süüdimõistetu olukorda. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu
2. juunil 2014 ja Vabariigi President kuulutas selle välja
3. juulil
4. Seaduse § 135 lg 1 sätestab, et see jõustub
5. jaanuaril
6. 2.2 Kaitsja hinnangul on see rakendussäte põhiseadusevastane. Olukorras, kus muudetud seadus kergendab süüdimõistetute olukorda, rikub jõustumise edasilükkamine nende isikute huve, kes vahepealsel ajal süüdi tunnistatakse. Jõustumise edasilükkamise asemel pidanuks riik regulatsiooni võimalikult kiiresti jõustama. Ühel ja samal ajal samasuguse kuriteo toime pannud isikute erineva karistusõigusliku kohtlemise sõltuvusse seadmine kriminaalmenetluse toimumise ja seeläbi kohtuotsuse tegemise ajast on ebamõistlik ja võib viia riigi omavoli keelu rikkumiseni. See, millal kohus isikule karistuse mõistab, ei ole alati tingitud süüdlase käitumisest, vaid ka riigivõimu tegevusest või tegevusetusest. Praegusel juhul nõustus M.L kokkuleppemenetluse kui kõige kiirema ja riigi jaoks säästvaima menetlusliigiga. On ilmne, et teiste menetlusliikide korral 2 poleks kohus enne
7. jaanuarit 2015 jõudnud otsust teha. Sellises olukorras on M.L pikemaajalise menetlusliigi valinud isikutega võrreldes rangem kohtlemine vastuolus õigusriigi põhimõttega.
8. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2014 määrusega jäeti kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kaitsjal puudus apellatsiooni esitamiseks KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 tulenevalt apellatsiooniõigus.
9. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.L kaitsja A. Aasmaa, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Samuti palus kaitsja tunnistada põhiseaduse (PS) § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lausega vastuolus olevaks

RevS § 135 lg 1 osas, milles see näeb sama seaduse § 1 p 31 jõustumiskuupäevana ette 01.01.2015. Lisaks esitas kaitsja 03.01.2015 Riigikohtule ka täiendava seisukoha, milles juhtis tähelepanu sellele, et kuna Viru Maakohtu 20.10.2014 otsus ei ole veel jõustunud, on 01.01.2015 kehtima hakanud

§ 69

lg 1 uuel redaktsioonil käesolevas asjas

§ 5lg 2 esimese lause kohaselt tagasiulatuv jõud.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.03.2015 määrusega tühistati ringkonnakohtu 17.11.2014 määrus ning kriminaalasi saadeti ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooniõiguse puudumisest on väär. Seoses 01.01.2015 jõustunud

§ 69

lg 1 uue redaktsiooni tagasiulatuva jõuga ning selle arvestamisega kokkuleppemenetluses märkis Riigikohus järgmist. 5.1 01.01.2015 hakkas kehtima

§ 69

uus redaktsioon, mille esimese lõike teine lause sätestab muuhulgas, et ühele päevale arestile või vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega on

§ 69

lg 1 teise lause uus sõnastus võrreldes sama sätte eelneva redaktsiooniga süüdistatavale soodsam, sest isik peab vangistuse või aresti asendamisel tegema iga aresti-või vangistuspäeva eest tööd kaks korda vähem kui varem. Seetõttu tuleb

§ 69

lg 1 teise lause uut sõnastust käsitelda isiku olukorda muul viisil leevendava seadusena 01.01.2015 kehtiva

§ 5

lg 2 esimese lause mõttes.

§ 69

lg 1 teise lause uut redaktsiooni peab kohaldama ka nende isikute suhtes, kes panid kuriteo toime enne 01.01.2015, kuid keda ei ole enne seda kuupäeva jõustunud kohtuotsusega karistatud. Ringkonnakohus või Riigikohus peab kohaldama

§ 69

lg 1 uut redaktsiooni ka juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti isikule üldkasulik töö, on tehtud veel

§ 69

varasema redaktsiooni kehtivusajal, kuid kohtuotsus on jõustumata ja apellatsiooni-või kassatsioonimenetlus toimub 2015 aastal või hiljem. 5.2 Riigikohus märkis, et eeltoodud seisukoht laieneb ka kokkuleppemenetluses lahendatavatele kriminaalasjadele. Samuti leiti, et kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine on põhjendatud eeskätt siis, kui uue karistusseaduse kohaldamine eeldab uusi sisulisi läbirääkimisi (KrMS § 244). 01.01.2015 jõustunud

§ 69

lg 1 teises lauses toodud asendussuhte tagasiulatuv kohaldamine kokkuleppemenetluses ei eelda poolte vahel uue kokkuleppe sõlmimist. Seega kui enne 01.01.2015 on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt asendatakse süüdistatava vangistus kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud

§ 69

lg-st 1 lähtudes teatud arvu tundide üldkasuliku tööga, on kohus alates 01.01.2015 pädev tegema selle kokkuleppe alusel süüdimõistva kohtuotsuse, asendades kokkuleppes märgitud vangistuse

§ 69

lg 1 uuest redaktsioonist juhindudes kokkuleppes märgitust kaks korda väiksema arvu töötundidega. Samuti võib ringkonnakohus või Riigikohus, vaadates aastal 2015 või hiljem läbi apellatsiooni või kassatsiooni, mis on esitatud enne aastat 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, tühistada vaidlustatud otsuse süüdistatavale mõistetud üldkasuliku töö mahu osas ja teha ise uue otsuse, millega süüdistatava vangistus asendatakse üldkasuliku tööga, lähtudes 01.01.2015 jõustunud

§ 69lg-st 1.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga ning juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.03.2015 määruse seisukohtadest, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada M.L-ile mõistetud üldkasuliku töö mahu osas.
2. 20.10.2014, mil maakohus tegi M.L suhtes kohtuotsuse, kehtis

§ 69

lg 1 redaktsioon, mille kohaselt võis kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastas kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud

§ 69

lg 1 teise lause sõnastuse kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Riigikohtu 04.03.2015 määruse kohaselt tuleb

§ 69

lg 1 teise lause uut sõnastust käsitleda isiku olukorda muul viisil leevendava seadusena alates 01.01.2015 kehtiva

§ 5lg 2 esimese lause mõttes.

Sellest tulenevalt tuleb

§ 69

lg 1 teise lause uut redaktsiooni kohaldada ka nende süüdistatavate suhtes, kes panid kuriteo toime enne 01.01.2015, kuid keda ei ole jõustunud kohtuotsusega karistatud. Riigikohtu määruses märgitakse, et ringkonnakohus või Riigikohus peab kohaldama

§ 69

lg 1 uut redaktsiooni ka juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti isikule üldkasulik töö, on tehtud veel

§ 69

lg 1 varasema redaktsiooni ajal, kuid kohtuotsus on jõustumata ja apellatsiooni –või kassatsioonimenetlus toimub 2015 või hiljem (RKKKm nr 3-1-1-12-15). Eelmärgitut arvestades laieneb

§ 69lg 1 tagasiulatuv jõud ka M.L-ile.

8. Apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuuri. Käesolevas kriminaalasjas tehtud Riigikohtu määruse nr 3-1-1-12-15 p-des 13 ja 14 toodud seisukohti silmas pidades, saab ringkonnakohus ise kohaldada leebemat seadust ja teha süüdistatava jaoks soodsama lahendi, s.t asendada kokkuleppes märgitud vangistuse

§ 69

lg 1uuest redaktsioonist lähtudes kokkuleppes märgitust kaks korda väiksema arvu töötundidega. 9. Prokuratuuri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.L-ile

§ 424

järgi mõistetavaks karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt tuli suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 25.10.2013 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. Kokkuleppe kohaselt mõistetud vangistus asendatakse

§ 69

lg 1 kohaselt 730 üldkasuliku töö tunniga, mis tuleb süüdistataval teha 2 aasta jooksul. Lähtudes kehtivast

§ 69

lg-st 1, tuleb M.L-ile mõistetavat üldkasulikku tööd vähendada kaks korda ning M.L tuleb teha 365 tundi üldkasulikku tööd. 10. Apellatsioonis väljendab kaitsja arvamust, et M.L tuleks sooritada 360 tundi üldkasulikku tööd, lähtudes üldisest arusaamast, et ühele kuule vastab 30 päeva. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Vastavalt

§ 67lg-le 1 arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades.

Teadaolevalt on aastas 365 päeva, mistõttu mingit alust aasta teisandamiseks kuudeks ning seejärel päevadeks, ei ole. Seega tuleb M.L teha üldkasulikku tööd 365 päeva.

1. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja 338 p-st 2, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse M.L-ile mõistetud üldkasuliku töö mahu osas.
2. M.L kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 4 Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kaks pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub kaitsjale hüvitamisele. KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad kaitsjakulud riigi kanda. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas