lg 2 p 4 järgi Menetlustoiming süüdimõistetu D.D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu D.D isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX RESOLUTSIOON Jätta D.D temale Harju Maakohtu 30.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-65 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 30.01.2015 kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-15-65 tunnistati D.D süüdi
lg 2 p 4 järgi ning temale mõisteti karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.
Kohtuotsus jõustus 17.02.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on D.D temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et D.D plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava õele N.B. kes on andnud nõusoleku, et D.D asub sinna elama. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses korteris elamiseks. Aadressil XXXX elavad ka kinnipeetava ema T.B ja isa B.P. Mõlemad on andnud nõusolekusellesse korterisse elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.D on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Seejuures kannab ta kolmandat korda vangistust. Sellele vaatamata ei ole mõistetud karistused osutanud D.D-le mingit eripreventiivset mõju – ta ei ole oma kuritegelikku käitumist lõpetanud, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Eelnev viitab sellele, et D.D on omandanud kriminaalsele subkultuurile iseloomulikud hoiakud ning väärtushinnangud, millele on omane ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse kas ükskõikne või kogunisti vastanduv suhtumine. Seejuures on tema väärtushinnanguid ja igapäevast tegevust mõjutanud alkoholisõltuvus. Lisaks sellele on ta ise tunnistanud ka hasartmängusõltuvust. Nimelt kannab ta käesolevat karistust röövimise eest, mille pani toime 2 just rahalise kasu saamise eesmärgil, mängides röövitud sularaha maha kasiinos. Eelnevat arvestades on risk, et D.D jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, jätkuvalt olemas. Positiivne on see, et käesoleva vangistuse kandmise ajal tegeleb kinnipeetav taasühiskonnastavate tegevustega, et püüda uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Ta on alustanud sotsiaalprogrammide läbimist, lisaks on ta omandanud riigikeele A1 taseme ning osalenud tööhõives. Samas ilmneb iseloomustusest, et ehkki D.D saab aru oma eksimustest ning tunnistab muutuste vajalikkust, otsib ta siiski probleemidele kiiret lahendust ebaefektiivseid vahendeid kasutada, ohvriempaatia on puudulik. Positiivne on ka see, et vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht ning oma perekonna toetus, nii moraalne kui ka materiaalne. Samas ei ole kohus veendunud, et pere toetus vähendaks D.D puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Nimelt olid nimetatud tugifaktorid tal olemas ka siis, kui ta pani toime oma eelmised kuriteod. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus D.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et D.D ei jätka uute kuritegude toimepanekut. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.