1-14-8671/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8671 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu G.A vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.A (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. mai 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kaudu välja 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Natalia Lausmaale tema poolt määruskaebemenetluses G.A-le riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista G.A-lt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. 3.2 G.A tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700025385 ja selgitus „G.A, 1-14- 8671, kohtukulud.“ 3.3 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
8. Viru Maakohus 20.10.2014 otsusega karistas G.A KarS § 424 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendas Viru Maakohtu 25.10.2013 otsusega mõistetud ära kandmata 5-kuulise vangistuse võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kohus asendas vangistuse KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustas maakohus G.A järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus G.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 7 kuuks.
9. 23.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata G.A-le täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening,“ kuna süüdimõistetu oli rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
10. Viru Maakohus tegi 30.12.2015 määruse, millega kohustas G.A osalema sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ ning läbima selle hiljemalt 30.05.
12. 20.01.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande taotlusega määrata G.A-le täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile, kuna süüdimõistetu oli taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
13. Viru Maakohus tegi 02.02.2016 määruse, millega kohustaski G.A alluma hiljemalt 31.03.2016 alkoholivastasele võõrutusravile.
14. 09.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taas erakorralise ettekande taotlusega pöörata G.A-le mõistetud karistus täitmisele, kuna ta on jälle korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja 19.04.2016 ka registreerimiskohustust.
15. Viru Maakohus 17.05.2016 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras G.A-le Viru Maakohtu 20.10.2014 otsusega mõistetud karistuse selle kandmata osas 8 kuud 21 päeva vangistust täitmisele. Vastavat seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. Kohus leidis, et karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud ja muude mõjutusvahendite kohaldamist ei saa pidada otstarbekaks, kuna G.A on rikkunud temale pandud kohustust pika aja jooksul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjuseta. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik mõjutada G.A õiguskuulekalt käituma. G.A oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja kohustustest, mis temale olid pandud ning mida ta tahtlikult ei täitnud. Kohtul puudub usaldus G.A suhtes, kuna ta on ilmselgelt avaldanud hoolimatust, soovimatust ja suutamatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kõik kriminaalhoolduse hoovad G.A mõjutamiseks on ammendunud, kuna need ei ole suutnud kallutada teda oma kohustuste nõuetekohasele täitmisele.
16. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G.A kaitsja Natalia Lausmaa, taotledes lahendi tühistamist. Vastavat taotlust põhjendab vandeadvokaat järgmiselt. G.A kinnitab, et edaspidi ta hoidub alkoholi tarvitamisest. See ei ole arsti ettekirjutuste täitmise ajal üldse ka võimalik. Arsti väljakirjutatud retseptiravimid on tal nüüd olemas ja ta võtab neid korralikult, mistõttu mingeid alkoholiprobleeme edaspidi enam ette tulla ei saa. G.A oli
17. aasta veebruaris tervislikke probleeme, mis takistasid teda täitmast ühiskondliku töö tegemise kohustust. Osalt terviseprobleemide ja isiklikus elus toimunud sündmuste tõttu tekkis tal
18. aasta veebruaris depressioon, mistõttu esinesid ka alkoholi tarvitamised. Nüüd on ta terveks saanud ja on võimeline temale kohtu määratud karistuse ilma mingite rikkumisteta täies ulatuses ära kandma. 2 2 G.A on jätnud registreerimisele tulemata ainult ühel korral, kui ta ei pääsenud transpordiprobleemide tõttu maalt linna. See rikkumine ei ole nii oluline, et tingiks karistuse täitmisele pööramise. G.A esitab tungiva palve kohtule anda talle veel viimane võimalus ja mitte saata teda kinnipidamiskohta. Tal on selle ees nii suur hirm, et ta on valmis elust lahkuma. G.A on alus arvata, et väikeses linnas nagu Rakvere ei ole tal pärast reaalse vangistuse ärakandmist enam võimalik tööandjate hulgas laialt levinud eelarvamuste tõttu erialast tööd toitlustusasutustes leida. Ta on praegu oma elu korda saamas, ta on leidnud töö. Tema saatmine vangistusse lõpetab selle töösuhte ning pärast vabanemist ta enam Rakveres tööd ei leia, mistõttu ta jääb ilma elatusvahenditeta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
19. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
20. Viru Maakohus on oma lahendis tuvastanud, et G.A on korduvalt tarvitanud alkoholi ja seda vaatamata temale Viru Maakohtu 20.10.2014 otsusest tulenevale vastavale keelule. Nimetatud rikkumisi määruskaebuses ka ei vaidlustata.
21. Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastmega, et G.A rikkumised toovad kaasa tema karistuse täitmisele pööramise. Nimelt oli süüdimõistetule antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei suutnud täita kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Seejuures, soodustamaks G.A nimetatud keelust kinnipidamist, määrati talle kahel korral ka täiendavad kohustused sotsiaalprogrammi läbimise ja tema sõltuvusravile suunamise näol. Sellele vaatamata süüdimõistetu rikkumised aga jätkusid. Määruskaebuses üritatakse G.A taolist käitumist vabandada tema terviseprobleemidega ja temal isiklikus elus ette tulnud raskustega, kuid kohtukolleegium nendes süüdimõistetu korduvatele rikkumistele õigustust ei leia. Ka ei ole alust usaldada G.A kinnitust, et ta talle osaks saava ravi tõttu enam alkoholi ei tarvita või veelgi enam, et ta raviplaani minetusteta üldse järgib.
22. Ringkonnakohut ei veena määruskaebust rahuldama ka G.A väljendatud hirm vangistuse ees, väidetav valmisolek elust lahkuda ega võimalus, et karistuse täitmisele pööramisel kaotab süüdimõistetu töökoha ning tema väljavaated uue saamiseks on kesised. Nimelt peab veelkord rõhutama, et G.A oli teadlik tema rikkumistega kaasuda võivast järelmist, s.o kohustusest kanda vangistust kinnipidamisasutuses, kuid sellest hoolimata otsustas ta katseaja tingimusi rikkuda.
23. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.
24. G.A kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel G.A kanda. 3 3 /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk 4