Obsah (11)

§ 74§ 199§ 65§ 75§ 5§ 213§ 266§ 44§ 218§ 64§ 215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-2191 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kohtuasja nimetu

§ 74

lg 4 Kohaldatud õigusnormid RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele G.O-le Tartu Maakohtu 14.04.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2191 mõistetud karistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 20.02.2016. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu 1 1. Tartu Maakohtu 14.04.2015 otsusega tunnistati G.O süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks G.O-le Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-6845 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga ning kohustusega täita

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kriminaalhooldus algas 03.11.

2. 25.11.2015 on Viru Vangla noorteüksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametnik esitanud Tartu Maakohtule erakorralise ettekande G.O kohta ettepanekuga isikule täiendavate kohustuste määramiseks, kuna isik on rikkunud

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Tartu Maakohus on erakorralise ettekande edastanud alluvusjärgsele ehk Viru Maakohtule. 3. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt ei täitnud G.O 18.11.2015 registreerimisnõuet ja mittetulemise põhjustest ametnikku ei teavitanud. Kontrollimisel selgus, et G.O ei ela ajutises elukohas xxxx, ei tööta xxxx. Kriminaalhooldusametnikul puuduvad andmed G.O elu- ja töökoha kohta. 19.10.2015 sai kriminaalhooldusametnik informatsiooni, et septembrikuu lõpus lahkus G.O tööle xxxx. Kriminaalhooldusametnikult ta luba välismaale minekuks ei taotlenud. Seega on G.O rikkunud

§ 75lg 1 p 1, 2, 5 ja 6 nõudeid.

1. 21.10.2015 esitas G.O kriminaalhooldusametnikule kirjaliku seletuse loata välismaale mineku kohta, põhjendades minekut mitteametlikult tööleasumisega ning teadmisega, et kriminaalhooldusametnik ei anna välismaale tööleminekuks luba ilma kehtiva töölepinguta.
2. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et G.O oli määratud kriminaalhooldusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 03.11.2014 otsusega ja algselt pidi järelvalvet tema käitumise ja kontrollnõuete täitmise üle teostama Viru vangla noorteüksuse Rakvere piirkonna kriminaalhooldusametnik, kuid kuna G.O esitas avalduse kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Tartu piirkonda, teostab järelvalvet alates 01.12.2014 kriminaalhooldusametnik Pille Maasen. Katseaja esimesel kuul toimusid kohtumised hooldusalusega iganädalaselt, peale hoolduskava kinnitamist kuni maikuuni 2 korda kuus. Järgnevatel kuudel on kohtumised toimunud kord kuus. Pärast registreerimisnõude rikkumist ei ole kriminaalhooldusametnik G.O-ga kontakti enam saanud. G.O on katseajal lühiajaliselt töötanud xxxx ehitusel abitöölisena, xxxx OÜ-s (plekkkatuste paigaldajana), kuid hooldusaluse kinnitusel on töötamine olnud lühiajaline kas vähese töötasu tõttu või tööobjetide puudumisel. Töötukassa Jõgevamaa osakonnas oli hooldusalune arvel 2015.a jaanuaris ja veebruaris, kuid nõuete mittetäitmise pärast lõpetati töötu staatus. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on ta teinud ka ehitusalaseid juhutöid, kuid töölepingut tööandjatega sõlmitud ei ole. G.O suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Katseajal on analüüsitud G.O suhtlusringkonda ja väärtushinnanguid töölehtede Kontaktid suhtlusringkonnas ja Minu väärtushinnangud alusel.
3. Hooldusaluse elukoht on xxxx ja peale tema elab seal isapoolne vanaema, vend ja onu. 21.10.2015 toimunud kohtumisel teatas G.O, et ta asub tööle xxxx ning elama koos sõber V. V tema vanaema korterisse aadressil Tallinna mnt 6-3 Viljandi. 18.11.2015 sai kriminaalhooldusametnik telefoni teel AS-st xxxx informatsiooni, et G.O töötas antud ettevõttes 2 päeva, 22.10 - 23.10.
4. Tööleping lõpetati 26.10.2015, kuna G.O ei 2 ilmunud tööle. V. Varese vanaema kinnitusel ei ole tema lapselaps ega keegi teine tema korteris xxxx elanud. Korter kuulub talle ja on tema kodu.
5. 21.10.2015 tegi kriminaalhooldusametnik G.O-le kirjaliku hoiatuse

§ 74lg 4 kohaselt, kuna hooldusalune lahkus septembris luba taotlemata xxxx.

Väidetavalt oli töötanud katusepanijana.Välismaal käimistest sai kriminaalhoolduaametnik teada kolmandatelt isikutelt. Kriminaalhooldusametnikuga kohtumistel on hooldusalune käitunud viisakalt, kuid vestlustes pole olnud aus. 8. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku G.O-le täiendavate kohustuste määramiseks:

§ 75

lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha või võtma Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 31.12.2015;

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhooldaja on seisukohal, et G.O tööleasumisega paraneb tema majanduslik toimetulek ja tema tegevuseta vaba aeg on hõivatud töötamisega ning sotsiaalprogrammi läbimine arendab G.O sotsiaalseid oskusi.

1. 01.12.2015 on Viru Vangla noorteüksuse vanemkriminaalhooldusametnikult laekunud Viru Maakohtule täiendav ettekanne G.O kohta taotlusega pöörata isikule mõistetud karistus täitmisele. Täiendava informatsiooni kohaselt koostas vanemkriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen 26.11.2015 G.O-le kutse vastuvõtule ilmumiseks 01.12.
2. G.O määratud päeval registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik helistas G.O vanaema M K ning selgus, et G.O ei ole oma elukohas xxxx viibinud juba mitu kuud ning M K sõnul puudub tal informatsioon, kus G.O võiks viibida ning ei ole temaga ka viimaste kuude jooksul ühendust saanud.
3. 29.11.2015 saabus PPA NCC Eesti kaudu kriminaalhooldusametnikule informatsioon, et G.O oli 26.11.2015 Saksamaal politsei poolt kinni peetud seoses juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. G.O puudus kriminaalhooldusametniku luba välisriiki sõiduks. G.O asukoht on kriminaalhooldusametnikule teadmata ning sellest tulenevalt ei ole võimalik tema üle kriminaalhooldust teostada. G.O on jätkanud rikkumiste toimepanemist, rikkudes kontrollnõudeid ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimistele, saama kriminaalhooldusametnikult loa töökoha vahetamiseks, saama loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning saama loa välisriiki minekuks.
4. Eelnevast tulenevalt soovib vanemkriminaalhooldusametnik muuta 25.11.15 koostatud erakorralises ettekandes tehtud ettepanekut määrata G.O-le täiendavaid kohustusi ning teeb kohtule ettepaneku pöörata G.O-le mõistetud ja kandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Juhuks, kui G.O ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse teeb vanemkriminaalhooldusametnik, vastavalt KrMS § 429 lg 1 alusel ettepaneku, võtta G.O vahi alla.
5. Kohus määras erakorralise ettekande läbivaatamiseks kohtuistungi 29.12.2015 kell 11.
6. Kohtuistungile G.O ei ilmunud. 30.12.2015 määrusega kuulutas Viru Maakohus G.O tagaotsitavaks ja tabamisel vahistatavaks. 29.01.2016 on Viru Maakohus välja andnud Euroopa Vahistamismääruse (EAW), mille alusel on G.O 20.02.2016 kinni peetud Saksamaal Karlsruhes ning loovutatud Eestile. 3
7. Kohtuistungil 11.03.2016 avaldas G.O, et tal ei ole erakorralise ettekande kohta vastuväiteid. Kinnitas, et kontrollnõudeid ei täitnud, luba välismaale minekuks ei olnud ja vahistamisele vastuväiteid ei ole.
8. Kohtuistungil 24.03.2016 seletas G.O , et läks välismaale lihtsalt tööd otsima ja lootis töölepingu saada enne kriminaalhooldaja juurde minekut. Arvas, et kriminaalhooldaja ei luba tal minna välismaale, kuna üks hoiatus juba oli seoses ilma loata xxxx minekuga. Tunnistas kriminaalhooldusnõuete rikkumist ja kinnitas, et saab aru, et peab minema vanglasse karistust kandma. Kohtumääruse põhjendused
9. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja vanemkriminaalhooldusametniku Liisi LillemetsKoppeni viimase ettepanekuga leiab, et see on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele.
10. KrMS § 427 lg 1 kohasel karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 17.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

1. Kohus on seisukohal, et G.O on ilmselgelt avaldanud hoolimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus leiab, et G.O ei ole suhtunud täie vastutustundega talle antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda rikkudes teadlikult kontrollnõudeid ning lahkudes riigist ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta. Kohtu hinnangul võib sellise käitumise puhul tegu olla ka karistuse kandmisest kõrvale hoidmisega. G.O-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.
2. KrMS § 432 lg 34 kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.
3. Riigikohtu lahend 3-1-1-70-15 p 9 annab selgituse seaduse kohaldamisel.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

1. Eeltoodut arvesse võttes peab maakohus kontrollima, kas teod, mille kogumis G.O-le liitkaristus moodustati, on kuritegudena karistatavad ka käesoleval ajal ja kui, siis kas 4 nende eest mõistetud karistused jäävad seaduse uues redaktsioonis samasuguste tegude eest ette nähtud karistuste ülemmäärade piiridesse. Kui G.O tegu (teod) ei vasta enam mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule, tuleb ta tühistatud paragrahvi(de) järgi karistusest vabastada või kui talle on mõistetud karistus(ed), mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, tuleb tema karistust (karistusi) vähendada uues seaduses samasuse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani.
2. Kuna G.O on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.04.2015 otsusega, mille kohaselt

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse on kohus lugenud kaetuks G.O-le Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-6845 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, siis kontrollib kohus, kas Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-6845 mõistetud karistus on tegude eest, mis on karistatavad ka uue karistusseadustiku järgi. 23. Alus on muuta Tartu Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud liitkaristust. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku mahukatest muudatustest tulebki et muutus

§ 213

lg 1 ja

§ 266lg 2 p 1,3 redaktsioon.

Seadusandja on teinud muudatusi

§ 44lg-s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni.

Nimetatud muudatus nihutas kuriteo ja väärteo piiri. Muudetud seaduse kohaselt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot karistatav

§ 218lg 1 järgi ehk tegemist on väärteoga.

Käesoleval ajal ei ületa seega arvutikelmus (kahju väärtus ühel juhul 145 eurot ja teisel juhul 70 eurot) ja omavoliline sissetungimine (kahju 100 eurot) 20 miinimumpäevamäära ning tegemist on varavastaste süütegudega väheväärtusliku asja vastu, mis on karistatav

§ 218lg 1 järgi.

24. Seaduse kohaselt ei ole Tartu Maakohtu 03.11.2014 liitkaristuse mõistmise aluseks olevad kaks liidetavat tegu–

§ 213

lg 1 järgi ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi enam iseseisvalt kriminaalkorras karistatavad. Kuna aga liitkaristuse moodustas kohus

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskeimat, milleks oli

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust ja mõistis G.O süüdi ka

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi karistusega 6 kuud vangistust, siis uue karistusseadustiku järgi kriminaalkorras mittekaristatavate tegude eest mõistetud karistused G.O-le mõistetud liitkaristust ei muuda.

1. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et kohtul puudub usaldus G.O suhtes, kuna süüdimõistetu on rikkunud temale pandud kohustusi tahtlikult, korduvalt, hoolimatult ja ilma mingi mõjuva põhjendusteta, kuulub temale mõistetud karistus, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, täitmisele pööramisele. G.O karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest Euroopa vahistamismääruse alusel 20.02.
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5