1-15-4034/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-4034 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kohtuasi Vangla materjalid S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.K (ik XXX) viibib Vanglas Kaitsja Monika Meristo-Dmitrijev Kohtuistungi toimumise aeg, 24.01.2017.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.03.
3. KarS § 76 lg 5 alusel allutada S.K katseajal KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4. Kohaldada S.K suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud kohustust asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
5. S.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
6. Määrata S.K-le kriminaalhooldaja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus kriminaalhooldusosakonnale. täitmiseks
7. S.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.05.2015.a kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.11.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva – võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud ja 13 päeva. Karistusaja algust loeti alates 28.05.
8. Kohtuotsus jõustus 01.07.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 28.05.2015.a ja lõpp on 13.03.2018.a. S.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses ta sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Alates 01.11.2016 anti luba töötamiseks ilma järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes AS XXXX. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
9. S.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta elama asuda XXXX asuvasse eramusse, kus pool majast kuulub tema elukaaslasele XXXX. Telefonivestluses kinnitas XXXX baari kontaktisik, et vabanemisjärgselt on XXXX võimalik saada tööd nõudepesijana. 2 S.K soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas teist korda. Töökoht vabanemisel on olemas, XXXX, kohvikus nõudepesijana. Distsiplinaarkaristusi on üks. On nõus lisakohustustega ning lubab, et ei hakka kuritegusid toime panema. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt toetab abiprokurör S.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör S.K-le katseaja määramist kuni 13.03.2018 ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 13.03.2018, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab S.K ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et tegemist on isikuga, kellel on vähe haridust. Ta isegi ei saanud aru, et teda on noomitusega karistatud. Kui ta on vabaduses hõivatud tööga ja kodus on raske olukord, siis tema edasine vanglas viibimine ei ole mõttekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.K on karistuse kandmise ajal osalenud tööhõives, vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Vangla ja prokurör toetavad S.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.K olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu 3 hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
10. Eha Popova Kohtunik 4