← Eesti

1-14-8876/101

Obsah (9)§ 76§ 75§ 424§ 422§ 202§ 263§ 63§ 68§ 50

Kriminaalasi nr 1-14-8876 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.01.2017) Kriminaalasja number 1-14-8876 T

§ 76lg 5 alusel määrata J.V-le katseaeg tähtajaga kuni 26.03.2018.

Kohustada J.V täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1

(4)6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata J.V-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja soovitusel. Määrus J.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu J.V karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda J.V-lt riigituludesse kaitsetasu 90 (üheksakümmend) eurot 30 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700061694. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.V on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 07.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-8876

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 9 kuud vangistust;

§ 422

lg1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 202

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust;

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

§ 63

lg 2, 64 sätete alusel J.V-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest J.V poolt kantuks kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.12.2013 kuni 21.12.2013, s.o 2 päeva ja 31.12.2014 kuni 01.01.2015, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva ja arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise ning vahi all viibimise aeg alates 15.03.2015. Seega kuulus J.V poolt temale mõistetud liitkaristusest kandmisele vangistus 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva. Kandmisele kuuluva karistuse aja algust hakati lugema viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.03.2015.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti J.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aasta 3 kuuks. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.03.2015 ja lõpeb 26.03.2018.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.11.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

(4)Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti toetab J.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.V avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning kuidas on tema mõtteviis muutunud. Vanglas on ta töötanud, lugenud psühholoogiaalast kirjandust ja eneseabi raamatuid, läbinud vihajuhtimise programmi. Väidetavalt on J.V mõistnud, et tema jaoks on tähtsad tema perekond ja tervis. J.V peab kriminaalhooldust vajalikuks ning soovib lisaks läbida 10-päevase alkoholinõustamise psühhiaatri juures ning saada alkoholismivastase süsti. Ta on kindel, et tuleb katseajal kontrollnõuetega toime. Vabanemise korral soovib J.V minna täiendkoolitusele, et edaspidi asuda oma erialasele tööle. Vabaduses on talle toeks vanemad ja õde koos oma mehega. J.V avaldas, et tal on poeg, kelle kasvatamises soovib samuti osaleda. Kaitsja leidis, et kuigi J.V karistusaja lõpuni on jäänud veel märkimisväärne aeg, on J.V vabanemine positiivsete tagajärgedega. Kaitsja märkis J.V puhul esinevad positiivsed asjaolud- töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine vanglas, head vabanemisjärgsed tingimused, varasem töökogemus ja haridus. Positiivseks pidas kaitsja ka J.V plaani läbida alkoholismivastane ravi, mis on olnud kogu tema negatiivse käitumise põhjustaja. Kaitsja hinnangul on riskifaktoreid vähe ja need on maandatavad. Kaitsja arvas, et J.V ei hakka enam narkootikume ega alkoholi tarvitama ning suudab täita keeldu mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja palus taotlus rahuldada. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused J.V tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.V on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vanglakaristust kannab J.V esimest korda. Varasemalt on J.V karistatud võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiste ja avaliku korra raskete rikkumiste eest. Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, avaliku korra raskete rikkumiste, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks nii varasemalt kui praegu on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava arvates on vangistus talle kasuks tulnud, kuna vabaduses iseseisvalt ta joomist lõpetada ei suutnud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab J.V oma õigusvastase käitumise põhjuseid ning ka seda, et alkoholi liigtarvitamine tekitab kahju nii talle kui lähedastele. Kinnipeetav on enda sõnul valmis oma elu muutma. Tulevikuks seatud eesmärgid on kohtu arvates saavutatavad. Kuriteoriskide maandamiseks on J.V läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi ka karistuse kandmise ajal. J.V on osalenud psühholoogi nõustamisel alkoholisõltuvuse teemadel, läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ning vabanemiseelse nõustamise. Alates 30.05.2016 osaleb J.V tööhõives majandusabitöödel raamatukogu 3

(4)abitöölisena. Hinnang J.V tegevusele karistuse kandmise ajal on positiivne. Kinnipeetava käitumine on ka enamjaolt korrektne, hetkel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest on praeguseks möödas peaaegu 9 kuud. Vabanemise korral soovib J.V asuda elama vanemate juurde. Töökoha eelarvestajana garanteerib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxJ.V on omandatud insener-laevajuhi kutse ning ta on varasemalt töötanud erinevatel astmetel tüürimehena, samuti on tegelenud töövahendusega ning olnud mitmete ettevõtete osanik. Edaspidi loodab kinnipeetav läbida täiendkoolituse, mis võimaldaks tal taas oma erialal tööd saada. Ka vanemad on valmis J.V toetama. Eeltoodu ning kohtuistungil avaldatu põhjal leiab kohus, et J.V ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kohtu hinnangul on J.V praeguseks mõistnud kuritegude toimepanemise põhjuseid ning on valmis probleemiga tegelema. J.V soov oma käitumist korrigeerida ning edaspidi seaduskuulekalt elada näib siiras. Samuti on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus, mis on J.V esimene, võiks olla piisav, et mõjutada J.V hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks J.V puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli J.V edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme.

§ 76lg 5 alusel tuleb J.V-le määrata katseaeg kuni 26.03.2018.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada J.V ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb J.V-le katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendab kohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel J.V-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Samuti tuleb kohustada J.V läbima kriminaalhooldaja soovitatud sotsiaalprogrammi tulenevalt

§ 75lg 2 p 8.

Menetluskulud J.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.01.

  1. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 09.01.
  2. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90,30 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90,30 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb J.V-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.