← Eesti

1-09-2457/39

Obsah (9)§ 76§ 75§ 121§ 113§ 118§ 117§ 63§ 74§ 68

Kriminaalasi nr 1-09-2457 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2016) Kriminaalasja number 1-09-2457

§ 76

lg 5 alusel määrata S.P-le katseaeg tähtajaga 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada S.P täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1

(4)vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata S.P-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus S.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu S.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.P on õigeks mõistetud Viru Maakohtu 28.02.2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-066308

§ 121

järgi ja

§ 113järgi (kannatanu xxxxxxxxxxx).

Sama otsusega tunnistati S.P süüdi

§ 118

p 1 järgi (kannatanu xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx) ning

§ 117

järgi (kannatanu xxxxxxxxxxx).

§ 63

alusel mõisteti S.P-le karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati S.P-le Jõgeva Maakohtu 17.10.2005.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistus täitmisele ja suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, mille tulemusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2005-27.02.2007, s.o 1 aasta 3 kuud 11 päeva. Kandmisele kuulus 8 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.02.

  1. Viru Ringkonnakohtu 08.05.
  2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-6308 tühistati Viru Maakohtu 28.02.
  3. a otsus S.P süüdi tunnistamises

§ 118

p 1 järgi (kannatanud xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx), süüdi tunnistamises

§ 117

järgi (kannatanuxxxxxxxxxxxxx ja nende kuritegude eest karistuse mõistmise osas

§ 63alusel.

Sama otsusega tunnistati S.P süüdi

§ 118

p 1 järgi (kannatanu xxxxxxxxx episood) ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati S.P-le Jõgeva Maakohtu 17.10.2005.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistus täitmisele ja suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, mille tulemusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. 27.04.

  1. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega vabastati S.P vangistusest tingimisi 1 aasta 6 kuud 11 päeva enne tähtaega katseajaga kuni 08.11.
  2. Tartu Maakohtu 17.09.
  3. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-09-2457 pöörati

§ 76lg 7 alusel täitmisele S.P-le Viru Ringkonnakohtu 08.05.2007.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-066308 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates S.P vahistamisest, s.o 30.08.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.08.2015 ja lõpeb 11.03.2017.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid 2

(4)mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.08.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib positiivsena S.P osalemist vangla tööhõives ning elu - ja töökoha olemasolu. Prokurör toetab S.P vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded S.P puhul vajalikud ning vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks prokuröri arvates olla S.P puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. S.P avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. S.P selgitas, et ta kandis varem karistust Harku ja Murru Vanglas ning töötas. Pärast vangla sulgemist paigutati ta Tartu Vanglasse, kus tööd ei ole pakkuda, sest rahvast on palju. Vabaduses on kinnipeetaval elu- ja töökoht. Lähedastest ootab teda tütar, kes elab ja töötab Tallinnas. Suhteid perekonnaga hindab S.P väga heaks. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud . S.P on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused S.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.P on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta on ka korduvalt karistust kandnud, sealhulgas ka välisriigis. S.P on karistatud nii varavastaste- kui vägivalltegude eest. Praegu kannab S.P karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesoleva karistuse kandmiselt vabastati S.P tingimisi enne tähtaega 27.04.

  1. a Tartu Ringkonnakohtu määruse alusel katseajaga kuni 08.11.
  2. Kriminaalhooldus toimus rahuldavalt kuni 19.08.
  3. a, mil S.P-ga enam kontakti saad ei õnnestunud. Hiljem selgus, et S.P peeti 08.08.
  4. a kinni Ecuadoris Jose Joaquin Olmedo Rahvusvahelises Lennujaamas, kus ta jäi vahele narkootikumide üle piiri vedamisega ja selle eest kandis ta välisriigis 5 aasta pikkust vangistust. Seega S.P olles tingimisi enne tähtaega vabastatud, rikkus katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid, mis tõi kaasa ärakandmata vangistuse täitmisele pööramise ning ka pikaaegse vangistuse välisriigis. Karistuse kandmise ajal on S.P käitumine olnud korrektne. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlus suhete ja elustiili teemal ning vestlus kuritegudeni viinud asjaolude mõistmiseks. S.P on osalenud ka vangla tööhõives. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et vabanemise korral soovib S.P asuda elama sõbra xxxxxxxxxxxxxxx juurde. Kinnipeetav on varasemalt samal aadressil elanud ja probleeme ei ole 3

(4)väidetavalt olnud. Lisaks xxxxxxxxxxxxxxxxx, kes on valmis S.P-le ka tööd pakkuma, on oma nõusoleku kinnipeetava tööle võtmiseks andnud xxxxxxxxxxxxxjuhatuse xxxxxxxxxxxxxx. liige Kohtu hinnangul esineb S.P puhul mitmeid positiivseid asjaolusid, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ei saa etteheiteid teha ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. S.P selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et ta on mõistnud kuritegude toimepanemise põhjuseid ning teinud mõistetud karistustest positiivsed järeldused. Kuigi S.P oli ka varasemalt kriminaalhooldusel ning see ei kulgenud edukalt, on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistused Eestis ja välismaal võiksid olla piisavad, et mõjutada S.P hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla S.P puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli S.P edasise käitumise üle.

§ 76

lg 5 alusel tuleb S.P-le määrata katseaeg 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada S.P ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb S.P-le katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel S.P-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.