1-15-8396/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.06.2016 Kohtuasja number 1-15-8396 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.D-na elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.D , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla enne Karistuse kandmise algus 30.11.2015 ja lõpp 15.06.2017 RESOLUTSIOON Jätta R.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista R.D-lt menetluskuluna riigituludesse 115.20 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115.20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu R.D-na kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, R.D-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D-na elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.10.2015 otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 02.07.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 19 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, raskusaste samuti mitte. Kõik varasemad toimepandud kuriteod on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Soodusteguriks on alkohol. Varasemalt töötas vangla majandustöödel koristajana, käesoleval ajal töötab köögitöölisena. Alates 11.04.2016 osaleb sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate koju aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku isale. Antud elamispinnal elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema ja isa. Vanemad on nõus, et poeg nende juurde elama asub ja on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks antud elamispinnale. Kinnipeetaval on põhiharidus, saab aru hariduse vajalikkusest ning võimalusel oleks valmis ka eriala õpinguteks. Xxxx kontaktisiku sõnul on kinnipeetaval võimalus nende juurde tööle saada, kuid nad tahaksid enne vestelda ja olla kindel, et kinnipeetav suudab oma tööülesandeid korralikult täita ja alkoholist hoiduda. Kinnipeetava lähedasteks on tema vanemad ning vend. Vennal on oma pere ning tema elab eraldi. Suhted perekonnas väidetavalt väga head ning üksteist toetavad. Vangistuse ajal on perekond kinnipeetavaga pidevalt kontaktis olnud. Peres keegi peale kinnipeetava kriminaalkorras karistatud ei ole. Ema sõnul ei ole neil pereringis olnud ka probleeme kinnipeetava ülemäärase alkoholi tarvitamise pärast. Vabaduses otseselt negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei ole teada, kuid on mõned tuttavad, keda on kriminaalkorras karistatud. Elustiil vabaduses on olnud riskiv ja hoolimatu. Isiku kuritegelik käitumine on otseses seoses alkoholi liigtarvitamisega. Isik ise ei teadvusta lõpuni, mida alkoholi tarvitamine temale ja teistele tekitab. Vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on kahel korral läbinud liiklusohutusprogrammi, kuid seni tulemusteta. Allkirjastas nõusoleku alkoravile asumise kohta kui peaks ennetähtaegselt vabanema. Suhtlemisoskused vastavad eale ja taustale, agressiivsust ja enesevalitsuse kaotamist ei ole täheldatud. Probleemide äratundmisvõime ja nende lahendamise oskus vajavad arendamist, ta mõistab küll oma probleeme, kuid ei teadvusta tegevuse tagajärgi. Ta ei oska püstitunud raskusi õigesti lahendada. Eelistab ebaseaduslikku ja ohtlikku tegevust seaduslikele alternatiividele. 2 Pigem käitumiselt impulsiivne. Vaenulikke ja kuritegelikke hoiakuid täheldatud ei ole, ametnikesse suhtub positiivselt. Kriminaalhooldusse suhtub neutraalselt, saab aru selle vajalikkusest, samas on varasemalt korduvalt katseajal uue kuriteo toime pannud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 35%. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 15.06.2017 ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud lisakohustusi ja KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluma elektroonilisele järelevalvele kestvusega 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja elektroonilise valve kestuse kohta. Maakohtu istung 14.06.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Töökoht on tal kindlasti olemas xxxx, kui ta vabaneb enne tähtaega ja ei tarbi alkoholi. Varem oli alkoholisõltuvus, kuid on nüüdseks sellest vabanenud, talle on vabanemisel määratud ka ravi. Lubab edaspidi muutuda, kuna on juba kolmandat korda vangis ja ainus perekonnas, keda on kriminaakorras karistatud, siis enam ei taha seda häbi tunda. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemise protsent on madal, ta töötab vanglas, on vabanemisel nõus minema alkoholivastasele ravile. Suhted perega on head, vabanemisel on tal garanteeritud töökoht. Kaitsja palub kinnipeetav enne tähtaega vabastada katseajaga kuni 15.06.2017, isik ise lubas, et ei riku enam seadust. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Käesoleval juhul on vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isikut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja vangistuses viibib ta kolmandat korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik ning seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles 3 kehtivatesse reeglitesse. Kuriteod on liigiliselt ja raskusastmelt jäänud samaks, tegemist on mootorsõiduki juhtimisega joobes olekus. Soodusteguriks alkohol. Positiivsena võib välja tuua, et isik on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, varasemalt koristajana ja käesoleval ajal köögitöölisena. Samuti alustas kinnipeetav sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht oma vanemate kodus koos ema ja isaga, kes on andnud omapoolsed nõusolekud poja elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud elukohas. Xxxx sõnul võimaldavad nad isikule töökoha, kui ta suudab neid veenda, et on võimeline tööülesandeid korralikult täitma ja alkoholist hoiduma. Seega on töökoha saamine vabanemisjärgselt võimalik, aga mitte garanteeritult kindel. Isikul on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Tema kuritegelik käitumine on otseses seoses alkoholi liigtarvitamisega, kuna paneb korduvalt toime joobes mootorsõiduki juhtimisi. Ta on 2-l korral läbinud liiklusohutusprogrammi, kuid seni tulemusteta. Ennetähtaegse vabanemise korral on nõus minema alkoholiravile. Riigikohus on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul muutnud oma käitumist ega teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 35%, mille näol on tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine ja elektroonilise valve kohaldamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt korduvalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et R.D-na puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla ja kohus võtab eelnimetatute seisukohti arvesse, ei ole need kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu R.D-na vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4 Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14.07.2016 kohtumäärus 1-15-8396 jõustus
4. augustil
5. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5