lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav O.M Ik: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, oma sõnade kohaselt töötas mitteametlikult, elukoht: XXX, asukoht Vangla. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.05.2015. Korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega 1-15-4221
Karistuse ärakandmist arvestati alates 23.05.2015 Advokaat Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON 1. O.M süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud 6 kuusele vangistusele Harju Maakohtu 25.05.2015.a kohtuotsusega mõistetud 5 (viis) kuu ja 10 (kümme) päevane vangistus, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskemat, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva.
lg 1 teise lause alusel lugeda liitkaristusest kantuks eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, so tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 26 1 (kakskümmend kuus) päeva alates 23.05.2015 kuni 18.10.2015 kaasaarvatud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 19.10.
MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: O.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 19.02.2015.a kuni 11.03.2015.a varastas oma vanemate korterist aadressilt Tallinn, XXX, XXXja XXXkuuluvad asjad, nimelt: 1) 19.02.2015.a XXXkuuluva sülearvuti Asus x54c, maksumusega 250 eurot, mille andis 40 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 2) 28.02.2015.a XXXkuuluva sülearvuti Asus x54c, maksumusega 250 eurot, mille andis 55,46 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 3) 01.03.2015.a XXXkuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4, maksumusega 400 eurot, mille andis 90,81 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 4) 08.03.2015.a XXXkuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4, maksumusega 400 eurot, mille andis 50 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B; 5) 10.03.2015.a XXXkuuluva televiisori Philips, maksumusega 700 eurot, mille andis 170 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 96; 2 6) 11.03.2015.a XXXkuuluva mobiiltelefoni Samsung SM-G313HN, maksumusega 90 eurot, mille andis 31 euro eest pandimajja aadressil Tallinn, Vilde tee 101B. Seega O.M võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on kuritegude episoodide ja asjaolude osas põhjendatud. Kuriteoepisoodid on õigesti kvalifitseeritud. Asja võib lahendada lühimenetluses.
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et O.M pani toime 6 lõpule viidud vargust väga lühikese perioodi jooksul, s.o 19.02.2015-11.03.2015. Karistusregistri väljavõttest (tl 150-153) nähtub, et O.M on viis kehtivat kriminaalkaristust
alusel ning pärast menetlusesemeks olevate varguste toimepanemist on teda taas karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on õigesti kvalifitseeritud O.M-i tegu
Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult. Süüdistatav viis varastatud asjad pandimajja, et saadud raha eest narkootikume osta. Kohtu hinnangul oli tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega O.M võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime
4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri väljavõttest (tl 150-153) nähtuvalt on O.M-i eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Vaatamata eelnevale karistatusele varavastaste kuritegude eest on O.M jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. S.t, et eelnevalt kohaldatud karistusliik ei ole tema õiguskuulekust taganud. Kriminaaltoimikus ei leidu andmeid selle kohta, et süüdistataval oleks pikema aja vältel olnud legaalset sissetulekut, mistõttu saab järeldada, et süüdistataval puuduvad ka rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Süüdistatava selgituste kohaselt sai ta pensioni ja töötas mitteametlikult, kuid mitteametliku töötasu saamist ei ole võimalik tuvastada, kuivõrd see ei ole Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav. Kuigi süüdistatav sai oma sõnade kohaselt pensioni, võib asuda seisukohale, et sellest sissetulekust talle äraelamiseks ei piisanud. Vastasel juhul poleks ta varavastaseid süütegusid toime pannud. Seega leiab kohus, et ühegi muu karistusliigiga kui seda on vangistus, ei ole võimalik O.M-i õiguskuulekust tagada ning seetõttu kuulub tema suhtes kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Arvestades ka süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastast iseloomu võib asuda seisukohale, et kuriteod on toime pandud rahaliste vahendite saamise 5 eesmärgil, mis viitab piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Ka see asjaolu peaks välistama rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Hinnates O.M-i süü suurust
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kuue varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati samadele kannatanutele, s.o süüdistatava vanematele rahalist kahju. Kuigi süüdistatava tegevuses on sedastatav ka ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis omakorda tähendab suuremat süüd, leiab kohus et kuriteo asjaoludest lähtuvalt süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis on riiklik süüdistaja märkinud kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 esinemise, s.o puhtsüdamliku kahetsuse, kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval hetkel kannab süüdistatav Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega (tl 141-143)
lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistust 5 kuud ja 10 päeva. Nimetatud kuritegu on toime pandud 23.05.2015, s.o hiljem kui käesolevas kriminaalasjas toime pandud episoodid. Seega oleks tulnud süüteod lahendada kõik ühes menetluses.
lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuna eelmise otsusega karistati süüdistatavat ühe kuriteo eest, mis jäi katse staadiumisse, siis käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat kuue varavastase kuriteo toimepanemises. Seega on tegemist suurema süüga ning kohus ei pea võimalikuks mõista liitkaristust süüdistatava jaoks soodsaima liitmise teel, vaid peab vajalikuks käesoleva otsusega mõistetava karistuse täies ulatuses liitmist eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, kuivõrd süüdistatav, olles teadlik tema suhtes menetletavast kriminaalasjast, jätkas samalaadset õigusvastast käitumist ja pani toime uue kuriteo. Lisaks sellele pani ta menetlusesemeks olevatest vargustest esimese toime kuu möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seega jätkas ta vabanemise järgselt varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellise käitumisega näitas süüdistatav kohtu arvates oma allumatust kehtestatud korrale ja seda, et varem mõistetud karistused ei ole tema suhtes oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega (tl 141-143), millega teda karistati
lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud ja 10 päeva. Sama otsusega mõisteti temalt välja ka teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega
Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tule. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav tööga hõivatud ei ole ning süüdistatava selgitusi töötamise kohta ei saa kohus arvestada, kuivõrd need väited ei ole kontrollitavad. Küll saab süüdistatav pensioni, mis viitab sellele, et süüdistataval on alaline, kuid väike sissetulek olemas. Samas ei ole süüdistatav esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta ei ole oma 6 majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda tuleb ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on süüdistatavat varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Olles varem korduvalt karistatud isikuks on süüdistatav teadlik ka sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad süüdistatava kanda. Seega leiab kohus, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb määratud kaitsja tasud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et süüdistatav kannab karistust kinnipidamisasutuses ning tema sissetulekuks on pension, esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja järgimata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.