KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-6686 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Õnnela Seinamets Tõlk Olga Nõmmemee

§ 751

lg 3 määrata K.J-i elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata K.J-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 30.07.2018 ning katseajaks allutada K.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada K.J-i katseajal järgima KarS § 75 lg -s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada K.J-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 järgmisi lisakohustusi: 1 , 7, 8, 9 sätestatud  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ;  mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;  osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab edukamalt sotsialiseeruda ühiskonda ning parandada isiku väärtushinnanguid;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata K.J kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada K.J tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, K.J-ile ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks K.J-i elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 02.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6686 tunnistati K.J süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati K.J-ile mõistetud karistust ⅓ ehk 1 aasta 4 kuu võrra ning kohus mõistis K.J-ile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus K.J-i suhtes vangistuse tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui K.J ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus määras katseajaks 3 aastat ning luges katseaja alguseks 02.10.

1. Viru Maakohtu 20.10.2015 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 29.09.2015 erakorralises ettekandes esitatud taotlus K.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning kohus pööras K.J-ile Viru Maakohtu 02.10.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 8 kuud vangistust täitmisele. K.J-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud alates 25.01.2016 majandustöödel ning osalenud 2 sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. K.J-i ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks kõnealuses elukohas ning kriminaalhooldaja on teinud kindlaks, et elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud ning ta tegeles juhutöödega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et K.J sai enne vangistust töövõimetuspensioni seoses peatraumaga (enne vangistust tuvastati töövõimetus xxxx). Ühtlasi toetasid isikut rahaliselt toetasid ka elukaaslane ja ema. Kinnipeetava ema on valmis K.J-i vabanemisjärgselt materiaalselt ja moraalselt toetama. Varasemalt (1995-2003) oli isikut korduvalt karistatud varguste eest, samuti varguse eest vägivallaga. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja elukaaslane. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnul on K.J-i suhted lähedastega head. Kinnipeetava väitel on enamus tema sõpradest kriminaalse taustaga isikud. Tema sõnul oskab sotsiaalse survega toime tulla ning ta oskab ennast kehtestada. Alkoholi kuritarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. K.J on diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav tunnistab, et paar aastat tagasi kuritarvitas ta alkoholi. Isik pani vägivaldse kuriteo toime alkoholijoobes. Lisaks on isik rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vabaduses sai kinnipeetav psühhiaatrilist ravi seoses kõrge ärevusega ning saab ka käesoleval ajal psühhiaatrilist ravi. Tal on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused. K.J-i elustiil oli hoolimatu – ta kuritarvitas alkoholi ning ei hoolinud oma tegude tagajärgedest. Isik tunnistab, et võib teatud olukordades käituda vägivaldselt (nii kainena kui ka joobes). Tal puudub oskus lahendada probleeme sihipäraselt ning pigem lahendab probleeme arvestamata teiste inimeste seisukohti. Tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetava korduvad väär- ja kuriteod näitavad, et isik ei austa ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Tema sõnul on tal küll soov muutuda seaduskuulekaks inimeseks, kuid tal on kohati raske toime tulla oma oleku ja käitumisega. Isik on kriminaalhooldusel olles rikkunud kohustusi ning on pannud katseajal toime uue kuriteo. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises ja füüsilise vägivalla kasutamises. Oht tekib kõige tõenäolisemalt kui isik on alkoholijoobes, konflikti tekkimisel või sissetuleku puudumisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 22 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul kui kohus leiab, et K.J tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, on otstarbekas määrata K.J-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 30.07.
2. Käitumiskontrolli ajaks 1 on otstarbekas kohustada K.J-i täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 2 , 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Vangla soovitab elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. 3 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta K.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Allakirjutanu ja kriminaalasja menetlenud prokurör Olga Dorogan toetavad K.J-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava K.J-i käitumises vangistuse jooksul esinevad positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, mis viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on K.J olemas sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb K.J-i puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla K.J-i puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli K.J-i edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 15 kuu kestel, kohaldada elektroonilist valvet 3 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal saaks K.J kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 30.07.
3. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab K.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 26.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas K.J, et ta soovib, et talle antaks võimalus. Ta arvab, et ta suudab kontrollnõudeid täita. Ta on oma tegude üle järele mõelnud ning teinud nendest järeldused. K.J avaldab, et ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 4 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et K.J-i suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud nõuetekohane ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Lisaks nähtub, et isik on alates 25.01.2016 töötanud koristajana majandustöödel ning ta läbis sõltuvuskäitumise muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, K.J on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Kohus on seisukohal, et kinnipeetaval on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx, mille üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Samuti on kinnipeetava ema, kellega koos hakkab süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise korral elama, andnud nõusoleku selle kohta, et K.J vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega eelnevalt nimetatud elukohta. Ka kinnipeetav ise on andnud eelneva nõusoleku allumaks elektroonilisele valvele. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul tuvastati enne vangistust xxxx töövõimetus seoses peatraumaga ning vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul esialgu küll puudub. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik vaatamata oma töövõimetusele on vangistuse jooksul töötanud. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et K.J-i suhted lähedastega on head ning et kinnipeetava ema on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et K.J-i seaduskuulekust soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik pani alkoholijoobes toime vägivaldse kuriteo ning ta on rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. K.J on ka ise tunnistanud, et paar aastat tagasi kuritarvitas ta alkoholi. Kohtu hinnangul võib alkoholisõltuvust pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samas väärib märkimist, et isik on osalenud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis kohtu hinnangul viitab asjaolule, et isik on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada temal diagnoositud alkoholisõltuvus ning asjaolu, et tema tutvusringkonnas on kriminaalseid isikuid, siis on kohustused möödapääsmatud. Siinjuures aitab K.J-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2-des 2, 21, 7, 8, 9 sätestatud kohustuste panemine. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud, sest kinnipeetav on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Käesoleval juhul oleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 30.07.
4. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuni 30.07.2018, mis on küllaltki pikk aeg, et isik saaks kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ühtlasi on võimalik kohaldada elektroonilist valvet 3 kuu kestel. 5 Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal saada teada, kus K.J viibib. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. K.J loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab K.J suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus K.J-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6