1-15-5328/118

1-15-5328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-5328 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlgid Marite Taks, Zemfira Lampmann Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.N (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 30.03.
2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
3. Vabastada G.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.01.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Ida-Harju
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.N katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada G.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
7. G.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. G.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.N-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 20.03.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 09.11.
10. a kohtuotsusega tunnistati G.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati teda 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 03.07.
11. a ja lõpp on 03.01.
12. a. G.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav G.N-ile on individuaalses täitmiskavas planeeritud vestlused suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ja vabanemiseelne nõustamine. Tegemist on kurt-tumma kinnipeetavaga ja 19.02.
13. a on väljastatud vangla arsti poolt tõend, millest nähtub, et kinnipeetav ei sobi tööle. Enne vangistus oli kinnipeetavale määratud töövõimetus. Käesolevalt kinnipeetav veel hõivetes osalenud ei ole. Distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. G.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kontrollida aadressi Xxxx , kuna puudus uksekell ning postkastide järgi ei olnud arusaadav, kus asub korter nr
14. Tal puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ning varasemalt vabaduses olles oli ta töövõimetuspensionil. G.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. 3 Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta G.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
15. korda. Isik on toime pannud ainult varguseid, enamasti grupis ja ka süstemaatiliselt. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Ühiseks kuritegude toimepanemise soodusteguriks on soov saada kiiret materiaalset kasu. Enamik varguseid toime pandud inimeste suhtes tänaval (enamasti kannatanud turistid) ja ettekavatsetult, planeeritult. Tema poolt toimepandud kuritegude muster ning raskusaste on jäänud samaks. Vanglamaterjalide kohaselt G.N seab oma vajadused sageli esiplaanile ning kaaslastelt tunnustuse saamiseks ei ole välistatud uue süüteo toimepanemine. Varasemast riskikäitumisest nähtub, et ta peab oma vargusi eluviisi loomulikuks ja paratamatuks osaks ning kipub oma tegusid õigustama ja vastutust vähendama. Samas tahab enda sõnul elada seaduskuulekalt, ent senise käitumise alusel on põhjust tema motiveerituses kahelda. Õpitud sotsiaalselt abitu toimetuleku viis mõjutab teda käituma ebaseaduslikult. Ametnikkesse suhtub viisakalt, on suhtlemisel kannatlik ega oota, et kõik oskavad viipekeelt, isik on kurt-tumm. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on G.N uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 62 %, vägivaldsed kuriteod puuduvad. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta ja 9 kuu on pannud G.N-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et G.N-i ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ta sooviks tööd otsida, et vabaduses hakata tasuma oma rahalisi võlgnevusi. G.N on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele 4 õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/