lg 5 alusel allutada S.A katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada S.A suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati Oleg 3 S.A katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 27.11.2015.a. Harju Maakohtu 25.05.2016.a määrusega pöörati S.A-le Harju Maakohtu 19.11.2015.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust
Karistuse kandmise alguseks loeti 11.05.
sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja nõustub prokuröri ja vangla arvamusega ja palub S.A vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.A on vangistuses esimest korda, ta kannab karistust teise astme kuritegude eest. Karistuse kandmise ajal on S.A suutnud käituda korrektselt, mida 4 kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. S.A Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.A mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.A olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.