Obsah (8)
§ 185§ 238§ 310§ 180§ 175§ 179§ 342§ 326KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8118 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaala
§ 185
lg 2 alusel välja mõista U.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks 72,00 (seitsekümmend kaks) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- U.L on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 16.07.2015.a kella 20.20 ajal juhtis Järvamaal Imavere vallas Käsukonna külas sõiduautot Opel Omega reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,16 mg/l kohta +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani U.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse U.L selles, et ta tahtlikult juhtis 16.07.2015.a kella 20.20 ajal Järvamaal Imavere vallas Käsukonna külas sõiduautot Opel Omega reg nr XXXXXX omamata selleks sõiduki juhtimise õigust, olles 12.06.2015.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega 1-15-4624 karistatud KarS § 424 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks. Täitmisele pööratud kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisega pani U.L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.L süüdistatakse ka selles, et ta 16.07.2015.a kella 20.20 ajal juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta Järvamaal Imavere vallas Käsukonna külas sõiduautot Opel Omega reg nr XXXXXX, kus sõitis otsa tee ääres seisnud 5-aastasele KT-le ja lapsevankris olnud 3-kuusele HR´ile. KT sai otsasõidu tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse - parema sääreluu kaugmise kolmandiku lahtise murru koos haavaga sääre eesmis-seesmisel pinnal ning parema pindluu kaugmise kolmandiku murru. HR sai otsasõidu tagajärjel mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused. U.L rikkus liiklusseaduse (LS) § 33 lg 1, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ja LS § 90 lg 1 p-t 1, mis keelab mootorsõiduki juhtimise isikul, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus, pani U.L toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- Pärnu Maakohtu 05.11.
- a otsusega lühimenetluses tunnistati U.L süüdi KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõisteti
(3)kolm aastat vangistust. Tunnistati U.L süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti
(6)kuus kuud vangistust. 2 KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti
(3)kolm aastat vangistust.
§ 238lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti
(2)kaks aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o
(11)üheteist kuu ja
(28)kahekümne kaheksa päeva vangistuse, võrra. Seega liitkaristuseks mõisteti
(2)kaks aastat
(11)üksteist kuud ja
(28)kakskümmend kaheksa päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2015.a karistusaja hulka ja seeläbi arvati U.L-i karistusaja algust alates 17.07.2015.a. Tõkend - vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Mõisteti U.L-ilt välja
§ 310
lg 1, VÕS § 1045, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagi summas (539.84) viissada kolmkümmend üheksa eurot ja 84 senti LT’i kasuks. Mõisteti
§ 180
lg 1 alusel süüdimõistetult U.L-ilt välja menetluskulud riigi tuludesse –
§ 175lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiakt nr 15E-LäI0040) summas
(84)kaheksakümmend neli eurot,
§ 175
lg 1 p 4 alusel riigiõigusabi korras määratud kaitsja tasu summas (400.08) nelisada eurot ja 8 senti kaitsja Eve Jundase osalemise eest kriminaalasja menetluses ning
§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha
(585)viissada kaheksakümmend viis eurot, kokku (1069.08) üks tuhat kuuskümmend üheksa eurot ja 8 senti. ESITATUD APELLATSIOON 3. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava U.L-i kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas. Esitatud apellatsioonis kaitsja märgib, et U.L ei nõustu maakohtu otsusega temale mõistetud karistuse osas. U.L palub tema suhtes kohaldada karistust vangistuse näol selliselt, et liitkaristus KarS § 422 lg.1, § 424 ja 329 järgi oleks selline, et karistus Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistusega liites ei ületaks
(2)kahte aastat. Eelnäidatud karistuse puhul oleks võimalik KarS § 69 kohaselt karistus vangistuse näol asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et maakohus leidis ekslikult, et U.L-i süü on sedavõrd suur, et välistab karistuse kohaldamise selle minimaalmääras või sellega lähedases määras. Maakohus karistuse mõistmisel ei ole küllaldaselt arvestanud kõikide asjas esinevate kergendavate asjaoludega. Kohtuotsuses puuduvad kaalukad motiivid U.L-i isiksuse ja tervisliku seisundiga seonduvalt, isiksuse hindamisel on arvestatud ainult U.L-i varasema karistatusega. U.L palub arvestada, et maakohtul tulnuks rohkem arvestada süü puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsusega, milline asjaolu on KarS § 57 lg.1 p.3 kohaselt vastutust kergendavaks asjaoluks. U.L-i kahetsus oli siiras, tuli südamest koheselt pärast kuriteo toimepanemist. Eelnevat arvestades olnuks maakohtul põhjendatud anda U.L-ile veel üks võimalus. Ta on 30 aastat vana ja sooviks tulevikus korralikult elada ja töötada. Senini on ta kahjuks oma mured lahendanud alkoholi tarbimisega, nüüd aga on plaaninud minna alkoholismivastasele ravile. Kõik kuriteod on U.L pannud toime alkoholijoobes. Samas U.L on aru saanud, et tema tegudel võinuks olla veelgi raskemad tagajärjed kui need, millised ta on käesoleva kuriteoga põhjustas. Ta mõistab kannatanute üleelamisi ja seda , et purjus peaga sõitmisele võivad kaasneda ülirasked tagajärjed. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole üldse arvestanud asjaoluga, et U.L sai ise seoses 16.07.2015.a. toimunuga ninaluu murru, millega on siiani kaasnenud peavalud. Antud asjaolu on tõendatud Tallinna Vangla tõendiga 30.10. 2015.a. Samuti ei arvestanud maakohus, et oli 3 tõendatud U.L esinev kopsutuberkuloos (sarkoidoos). Kopsuhaigus avastati 3 aastat tagasi ja U.L ei ole end korralikult ravinud. Selle haigusega on vajalik käia arstlikus kontrollis 2-l korral kuus, mida U.L ei ole järginud. Arstide arvamise kohaselt haiguse süvenedes tekivad kopsudele armid, millised nende mitteravimisel takistavad hingamist. Samuti esitas U.L tõendi selle kohta, et talle oli määratud kindlaks aeg alkoholismivastasele ravile minekuks. Lisaks tõendas U.L, et on asunud tema poolt tekitatud kahjusid heastama. Maakohus ei ole arvestanud U.L-ile AS-lt R väljastatud positiivse iseloomustusega. Kõikide eelnimetatud kergendavate asjaolude osas maakohtu otsuses motiivid täielikult puuduvad. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks viidatud kergendavate asjaoludega karistuse määra valikul ei ole üldse arvestatud. Kaitsja palub Pärnu Maakohtu 05.novembri 2015.a. otsus U.L-i süüdistuses KarS § 422 lg.1, § 424 ja § 329 järgi osaliselt U.L-ile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista U.L-ile KarS § 422 lg.1, § 424 ja 329 järgi KarS § 64 lg.1 alusel selline liitkaristus vangistuse näol, milline KarS § 65 lg.2 kohaselt Pärnu Maakohtu 12.06.2015.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistusega suurendatuna ei ületaks
(2)kahte aastat; asendada U.L-ile vangistuse näol mõistetav karistus KarS § 69 kohaselt üldkasuliku tööga . RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
- Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
- Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
- Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 4 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaitsja apellatsioonis viidatud asjaolu, et U.L sai ise enda poolt toimepandud liikluskuriteos füüsiliselt kannatada, ei ole kohtukolleegiumi veendumusel asjakohane ega kuulu karistust kergendavate asjaolude kataloogi. Ka U.L 3 aastat tagasi avastatud kopsuhaigus, mille ravimisega kaitsja enda väitel U.L ei tegelenud, ei ole selliseks asjaoluks, mis mõjutaks U.L-i suhtes karistuse liigi ja määra valikut. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis õigesti arvesse ka asjaolu, et isikule ei ole varasemad karistused mõju avaldanud ja ta on jätkanud õigusrikkumiste toime panemist. Süüdistatav on olnud täiesti ükskõikne ja hoolimatu talle määratud karistuste suhtes. Süüdistatava õigusrikkumised muutusid järjest raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning
§ 342lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes
§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata.
8. Kaitsja Eve Jundas esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kokku 0,5 tundi kohtuotsusega ja protokolliga tutvumiseks ning 1 tund konsultatsioonile kliendiga ja apellatsiooni koostamisele. Seega taotleb kaitsja hüvitada temale koos käibemaksuga 72 eurot. Kohtu kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 185
lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu U.L-i kanda. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Urmas Reinola 5