1-12-160/174

1-12-160 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-160 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.J (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 24.01.2017.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
2. Vabastada T.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
3. KarS § 76 lg 5 alusel allutada T.J katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4. Kohaldada T.J suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ning narkootilisi aineid tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
5. T.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
6. T.J vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja T.J-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.01.
7. a Harju Maakohtule menetlemiseks materjalid kinnipeetava T.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.04.
8. a kohtuotsusega tunnistati T.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 136 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 5 aasta 1 kuu ja 27-päevase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 20.12.
9. a ja lõpp on 18.04.
10. a. T.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses osalenud
11. a AN-loengute tsüklis,
12. a läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“, lõpetas
13. ja
14. klassi,
15. a läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja
16. a sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, töötab järelevalveta väljaspool vanglat. Kinnipeetav on 4-korral käinud lühiajalisel väljasõidul probleemideta ja väljasõidud täitsid oma eesmärki. Distsiplinaarkorras omab 1 kehtivat karistust – noomitus. K-raha 22.12.
17. a andmetel omab rahalisi nõudeid 3187,58 € ulatuses. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga XXXX ja toetavate isikutega lähedaste näol, isik on töövõimetuspensionär 80 %. 3 T.J kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga XXXX, korteri omanik on nõus, et üürniku lähedane inimene asub elama kinnipeetava ema XXXX poolt üüritud korterisse. Kinnipeetaval on toetavad lähedased, kuid puudub kindel töökoht. Isik on töövõimetuspensionär. T.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab T.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti toetab abiprokurör T.J-ile katseaja määramist kuueks kuuks ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Isik on olnud huvitatud töötamisest nii vanglas sees kui ka väljaspool vanglat. Vangistuse jooksul on isik olnud hõivatud erinevate loengute, sotsiaalprogrammide ja tööhõivega. Korduvad lühiajalised väljasõidud on möödunud probleemideta. Töötanud tähtajaliselt XXXXAS-is, hetkel töötab tähtajaliselt XXXXOÜ-s. T.J on vabaduses olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik ema, õe ja laste näol. Isiku sõnul on kõige suuremateks motivaatoriteks eluviisi muutmisel lapsed. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et T.J võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-korral kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib
18. korda. Isik kannab karistust grupis omavolilise vabaduse võtmise ja röövi eest. Eelnevalt on teda kriminaalkorras karistatud grupis relva või relvataolise esemega röövi eest, lisaks kelmuse, varguse katsete ja kehalise väärkohtlemise eest. Eelmine toimepandud kuritegu on varavastane. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud nii alkoholi- ja narkojoobes ja kainena ning nii üksi kui ka grupis. Vanglamaterjalide kohaselt on T.J vangistuses osalenud
19. a AN-loengute tsüklis,
20. a läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“, lõpetas
21. ja
22. klassi,
23. a läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja
24. a sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, töötas järelevalveta väljaspool vanglat. Kinnipeetav on 4-korral käinud lühiajalisel väljasõidul probleemideta ja täitsid oma eesmärki. Distsiplinaarkorras omab 1 kehtivat karistust – noomitus. K-raha 22.12.
25. a andmetel omab tasumata rahalisi nõudeid 3187,58 € ulatuses. Vanglamaterjalide kohaselt on T.J sooritanud kuritegusid majanduslikel põhjustel ja tingituna oma sõltuvusprobleemidest. Ta on olnud ka 2-korral kriminaalhooldusel, mil esines mõningaid probleeme registreerimiskohustuse õigeaegse täitmisega. Viimase käitumiskontrolli ajal sooritas ta ka uue kuriteo. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud rahuldav, ta on olnud huvitatud töötamisest nii vanglas kui ka väljaspool vanglat ning ta oli ka aktiivne tööotsija Töötuskassas. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ema juures XXXX ning korteri omanik on nõus T.J elama asumisega sellele aadressile. Kinnipeetava lähedased on talle toevaks võrgustikuks. T.J on kinnipidamise ajal lühiajalistel väljasõitudel 3-korral külastanud oma ema XXXX ja kohtunud ka XXXX elava õega, nende suhtes on soojad ja toetavad. T.J puudub kindel vabanemisjärgne töökoht ja isik on 80 % töövõimetu, kuid ta on väga huvitatud töötamisest ning on töötanud nii vanglas kui ka väljaspool vanglat järelevalveta vangistuse kandmise ajal. Kuna isik on pannud kuritegusid toime just majanduslike 4 raskuste tõttu, siis on kohtu hinnangul vajalik määrata talle katseajaks kohustus asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Sellise ettepaneku on kohtule teinud nii kriminaalhooldaja kui ka vangla. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud väheohtlikuks avalikkusele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 47 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 4 aasta, on pannud T.J mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. T.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ja T.J ärakandmata karistusaeg on lühike, veidi üle 3 kuu. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab T.J tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka T.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/