1-14-8671/73

1-14-8671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-14-8671 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.O (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 06.02.2017.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.O katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada G.O suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
4. G.O-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. G.O vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla Rakvere talitusele ja G.O-le. kriminaalhooldusosakonna Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 17.01.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava G.O kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.10.2014.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 1-aastase vangistusega, mis KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati üldkasuliku tööga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti G.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks. Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2015.a kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu
6. oktoobri 2014 kohtuotsus G.O-le mõistetud üldkasuliku töö mahu osas. Tehti tühistatud osas uus otsus ning asendati G.O-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta vangistust 365 tunni üldkasuliku tööga. Riigikohtu 09.10.2015.a kohtuotsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a otsus G.O-le Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega liitkaristusena mõistetud üheaastase vangistuse 365 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas. Asendati G.O-le mõistetud üheaastane vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 17.05.2016.a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus G.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Pöörati täitmisele G.O-le Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8671 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 8 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates G.O poolt karistuse kandmisele asumisest. Karistuse kandmise algus oli 07.09.2016.a ja lõpp on 28.05.2017.a. G.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud, kannab esimest vangistust, mis pöörati 3 kohtumäärusega täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, kuna isik rikkus temale pandud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, ei osalenud sekkumisprogrammis ning ei suundunud ravile. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.O kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et G.O lähedasteks vabaduses on tema ema ja elukaaslane. Toetust pakub samuti isiku poolvend oma perega. Suhted on lähedaste sõnul head ja üksteist toetavad. Info negatiivset mõju avaldavate tuttavate kohta puudub. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on G.O võimalus elama asuda aadressile XXXX. Tegemist G.O-le kuulva elamispinnaga, kus käesoleva hetkel elavad isiku ema ja elukaaslane. Eluase püsiv. Isiku ema on pensionär, sissetulekuks pension. Elukaaslane töötab taksojuhina. Pere on materiaalselt toimetulev. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral G.O vabaduses töökohta ei oma. Isikul tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, info töökuulutustest, ravikindlustus, võimalusel koolitused jne). G.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör G.O-le katseaja määramist kuueks kuuks ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi G.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.O arvamuse, leiab, et G.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vanglas esimest korda ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele saab kuritegude toimepanemise ühiseks jooneks pidada alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla on märkinud, et kinnipeetav on nõus minema ravile või läbima määratud tegevused, on hakanud tunnistama probleemi olemasolu, saab aru, et muutused on vajalikud, usub, et kuritegu enam toime ei pane, ei plaani juhtimisõigust taastada. 4 Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 14 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on G.O olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning G.O on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/