Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 65§ 74

Kriminaalasi nr 1-15-10449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10449 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 76lg 5 alusel määrata B.H-le katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada B.H katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada B.H täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata B.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

1. Määrus B.H suhtes kriminaalhoolduse elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. teostamiseks saata täitmiseks
2. Vabastada süüdimõistetu B.H karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 15.01.
3. a otsusega on B.H süüdi tunnistatud

§ 424järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.05.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. B.H-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.

1. a ja lõppeb 08.03.
2. a. Vangla toetab B.H vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha B.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu B.H selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära B.H , leiab, et B.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. 2
4. B.H kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.H temale mõistetud karistusajast (1 aasta 1 kuu) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. B.H on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused B.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 B.H on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. B.H on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid - raske tervisevastase süüteo, liiklussüüteo ning süüteo võimuesindaja suhtes. Reaalset vangistust kannab B.H esmakordselt. Käesoleval ajal kannab B.H karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Harju Maakohtu 26.04.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-4583) tunnistati B.H süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata

§ 74lg 1, 3 alusel 18-kuulise katseajaga.

B.H pani uue samalaadse kuriteo, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, toime katseajal (03.11.

1. a). Lisaks esines kontrollnõuete rikkumisi (registreerimiskohustus). Kohtu hinnangul on oluline, et B.H kannab esmakordselt vangistust, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus võttes arvesse B.H selgitusi kohtuistungil, leiab, et käesoleval ajal puudub alus kahelda B.H kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ja teadvustanud täielikult toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused. Seega on alust olla veendunud, et B.H puhul on karistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 3.2 Kohus peab positiivseks B.H käitumist karistuse kandmise ajal. B.H puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas viibimise ajal on B.H läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Läbiviija hinnang B.H kohta on positiivne. 3.3 Kohus leiab, et B.H vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on B.H kindel elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kus elab B.H ema koos abikaasaga. B.H on vanaisale kuuluvas talus ka varasemalt elanud, samuti aktiivselt osalenud talu renoveerimisel. Ema on nõus B.H vabanemisel toetama. Kohus peab positiivseks sedagi, et B.H on vabanemise korral võimalus asuda tööle ehitusettevõttes xxxxxxxxxxxxxx. Seega on B.H vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Tartu Vangla andmetel on B.H rahalisi nõudeid kogusummas 4939 eurot ja vabanemisfondis on 385 eurot. Lisaks on oluline, et B.H-le on määratud 60% töövõimetust. Seega on tagatud sissetulek ka töövõimetuspensioni näol. Kohus peab positiivseks, et B.H on motiveeritud likvideerima võlgnevusi.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et B.H ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et B.H on noor inimene, kes kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ning B.H on talle mõistetud karistusest (1 aasta 1 kuu) ära kandnud rohkem kui 8 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul B.H tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldab B.H käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud selgitused järeldada, et B.H on endale 3 seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et B.H suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et B.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul B.H puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
3. B.H tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud.

Kohus leiab, et katseajaks tuleb B.H allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse B.H poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevat vajadust järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb B.H-le lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 8 alusel täiendavad kohustused.

B.H-le tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarbida alkohoolseid jooke vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab ka uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada B.H asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik, et B.H oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi igapäevane toimetulek.

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb B.H-le määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata B.H-le sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Raina Pärn Kohtunik 4