) § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja V.V , isikukood XXX, elukoht xxxx; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 2.korral: 16.09.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 3 ja § 424 järgi 2 k vangistust tingimisi 3 a katseajaga 3; lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; 29.01.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
järgi 6 k vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga; lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. 20.03.2015 kohtumäärusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, so kuni Monica Meristo - Dmitrijev 28.10.2016; väärteokorras karistatud 2 korral. Tõkend – puudub Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 ko otsustas: 1 RESOLUTSIOON Tunnistada V.V
järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 29.01.2015 mõistetud karistuse 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning V.V lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. V.V karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
lg 1 p 1 alusel võtta V.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on V.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend puudub. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel mõista V.V-lt välja menetluskuluna sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista V.V-lt välja menetluskuluna kaitsjatasu 584,40 (viissada kaheksakümmend neli eurot, 40 senti) eurot riigituludesse kaitsja v.adv Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. V.V tasuda menetluskulud kokku summas 1169,40 (üks tuhat ükssada kuuskümmend üheksa eurot, 40 senti) eurot kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700090607 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 7985 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 97,45 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 23.12.2015. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 06.01.2016.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 21.01.2016.a. 2 Süüdistus V.V süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 08.02.2015 kella 01.15 paiku Rakveres Posti t 13 juures mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx. Uuringuaktiga nr 308T tuvastati tema veres etanoolisisalduseks 2,28 +/- 0,06 mg/g. Seega V.V , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et V.V-le esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. V.V end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 1) Esitatud süüdistuse kohaselt on V.V-le inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
objektiivne koosseis näeb ette, et isik, kes juhib mootorsõidukit peab olema joobeseisundis, seega on
näol tegemist blanketse normiga, mille osategude sisustamiseks tuleb pöörduda haruseaduste, konkreetsel juhul liiklusseaduse poole. Liiklusseaduse § 2 p 40 defineerib mootorsõiduki kui mootori jõul liikuva sõiduki. Sama paragrahvi punkt 41 defineerib mootorsõiduki juhtimise kui isiku igasuguse tegevuse mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Sama paragrahvi punkt 41 defineerib mootorsõiduki juhtimiseks isiku igasugust tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Teiseks koosseisuliseks elemendiks on juhi poolt alkoholijoobes olek sõitmise momendil. Alkoholijoove, ja selle tuvastamise kord on sätestatud liiklusseaduse § 69. Nimetatud paragrahvi lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sama paragrahvi lõige 1 viitab korrakaitseseadusele, mille alusel tuvastatakse eelpool nimetatud piirmäära ületamine. Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 annab politseiametnikele õiguse kontrollida isiku, kelle puhul on piisav alus arvata, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus. Süüdistatav V.V ei vaidlustanud kohtuistungil endal alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse kohaselt, kuid vaidlustas sõiduauto juhtimise alkoholijoobe seisundis. Tema ütluste kohaselt viibis ta liiklusõnnetuse momendi kõrvalistmel, mitte juhi kohal. Tema ütluste kohaselt 07.02.2015 viibis ta Tallinnas ja Rakveresse tagasi jõudis kella 17.00 paiku õhtul. Ta otsustas endale kuulunud sõiduauto xxxx, registreerimismärgiga xxxx, parkida Rakvere Posti tn 13 raamatukogu taha parklasse. Pärast seda läks ta koju, xxxx korterisse. Õhtul tuli talle külla sõber, kellega koos tarvitas viskit. Kui sõber kell 20.00 ajal lahkus, otsustas minna xxxx majas elava sõbra K juurde. Ta jäi välisukse juurde ootama, et keegi tuleb välja ja ta pääseb uksest sisse. Samal ajal tarvitas teist pudelit viskit. Ust ei avatud. Ta otsustas minna koju, aga koduvõtmeid olid kadunud, taskust leidis auto võtmed ja läks autosse magama. Kell oli umbes 22.00- 23.00 vahel. Magas paar tundi ja ärkas kui külm hakkas. Ta käivitas auto olles kõrvalistmel. Kuna autol oli jäänud tagumine käik sisse, siis hakkas sõiduauto liikuma ja sõitis vastu teist sõiduautot. Ta ei jõudnud pidurdada ega süüdet välja lülitada. Ta tahtis küll pidurdada, aga ei jõudnud. Tagurdades auto hüppas-jõnksutas. Sõiduauto tagumine käik oli jäänud sisse seetõttu, et ta tahtis sõiduauto parkida võimalikult Rohuaia tänava poole, et mitte teisi sõiduautosid häirida. Sõitis selleks valli, hiljem tagurdas. 3 Sõiduauto käivitas pärast seda kui oli käinud K akna taga hüüdmas. Auto hakkas hüppama, kuna tagumine käik oli sees. Kuna telefon oli kukkunud sõiduauto esiistme vahele, väljus autost, et seda otsida. Telefoni otsides läks signaali nupu vastu. Helistada tahtis, et isa kutsuda, et viimane auto pargiks samasse kohta tagasi. Kuna lund sadas, hakkas autot lumest puhastama. Lund hakkas puhastama umbes 10-15 minutit pärast avariid. Politsei saabus üle poole tunni hiljem. Tema politseid ei kutsunud. Kohtus ülekuulatud tunnistaja T K ütlustest nähtub, et 08.02.2015 olles tööl, sai ta juhtimiskeskusest väljakutse, et üks auto on Rakvere raamatukogu parklas tagurdanud teisele autole külge ja viibib sündmuskohal. Kohale jõudes nähti, et sõiduauto xxxx oli tagumise otsaga vastu sõiduautot xxxx. Kuna oli sadanud värsket lund, oli jälgitav, et xxxx jäljed tulid sirgelt üle parkla. Seal kohas kus sõiduauto oli seisnud, oli näha sõiduauto esistange jälge lumehanges. Isiku jälgi seal kohas näha ei olnud. Jalajäljed olid avarii sündmuskohas. Sündmuskohal viibinud V.V väitis, et tema ei ole sõiduautot juhtinud. Isik viidi alkoholijoobe tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Tunnistaja tegi foto auto esistange jäljest lumehanges, mis lisati tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde. Kohtus ülekuulatud tunnistaja Õ-R V, kes elab xxxx elumajas, kinnitas, et tema ärkas 08.02.2015 kella 00.45 paiku valju muusika peale. Aknast välja vaadates nägi parklas meesterahvast, kes oli sõiduauto juures ja karjus kellegi nime. Tunnistaja ei näinud, millal mees sõiduautosse istus, kuid nägi, kuidas sõiduauto liikuma hakkas. Tunnistaja sõnul tagurdas sõiduauto väikesel kiirusel teisele sõiduautole otsa. Ta kuulis, kuidas sõiduauto signaal tööle hakkas. Nägi, kuidas meesterahvas käis juhipoolsest ja kõrvaistuja poolsest uksest sisse ja välja. Tema tütar kutsus politsei. Tunnistaja sõnul tuli politsei umbes 30 minuti pärast. Kohus tuvastas, et tunnistaja Õ-R V ütlused on kooskõlas ning haakuvad kohtumenetluses uuritud tõenditega: tunnistaja T K ütlustega, et V.V oli 08.02.2015 kell 01.45 alkoholijoobes, süüdistatavale kuuluv sõiduauto oli tagurdanud otsa teisele sõiduautole. Asjaolu, et V.V oli liiklusõnnetuse põhjustanud, kinnitab lisaks sündmuskoha vaatlusprotokoll, koos fototabeliga. Protokollis on kirjeldatud avariipaiga olustikku, fikseeritud kõik mõõdud. Dokumendist nähtub, et sõiduauto xxxxx on tagurdanud üle 12 meetri vastu sõiduauto xxxx tagumist põrkrauda. Asjaolu, et V.V oli alkoholi tarvitanud, kinnitab lisaks indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 308T. Viimase tõendi kohaselt määrati vereproovi uuringuga V.V veres etanoolisisalduseks 2,28 +/- 0,06 mg/g kohta. Asjaolu, et V.V on varem kriminaalkorras karistatud
Väljavõtte kohaselt on V.V karistatud
Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et V.V on kehtiv juhiluba. Tõendamist ei leidnud, et V.V poolt kohtus väljaöeldu, et tema sõiduautot ei juhtinud. Isegi kui uskuda, et V.V viibis kõrvalistmel sel ajal kui käivitas sõiduauto, on selline käivitamine võrdsustatud Liiklusseaduse § 2 p 41 sätestatuga, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimiseks tuleb lugeda isiku igasugust tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. 4 Kohus loeb V.V ütlused, et tema käivitas sõiduauto kõrvalistmel mitte usaldusväärseteks ja ennast õigustavateks. Tunnistaja Õ-R V ei kinnitanud, et sõiduauto tagurdades hüppas või jõnksutas nii nagu väitis seda süüdistatav. Ka on vastuolus süüdistatava ütlused enda tegevuse osas sõiduauto käivitamisel. Ta andis ühel korral ütlusi, et ta magas autos, tal hakkas külm ja sel põhjusel käivitas auto, teisel korral andis ütlusi, et käis hüüdmas sõpra akna taga, teda ei tulnud ja siis käivitas sõiduauto. Mõlemal korral istus kõrvaistmel. Riigikohus on öelnud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus leiab, et V.V ütlused, et ta käivitas sõiduauto kõrvaistmelt, ei ole eluliselt usutavad. Ta kinnitas, et ta käis sõpra hüüdmas akna taga ja pärast seda käivitas sõiduauto. Usutav ei ole, et pärast sõbra hüüdmist istub ta kõrvaistmele ja lülitab sisse külma tõttu auto mootori. Tunnistaja Õ-R V, kes jälgis V.V tegevust mõne aja jooksul, nägi teda sõpra hüüdmas ja sõiduautoga liikuma hakkamas. Tunnistaja ei täheldanud sõiduauto liikumisel mingeid eripärasid, et sõiduauto oleks hüpanud või jõnksutanud. Lisaks sellele ei ole usutav, et V.V õi sõiduauto pikemaajalise parkimise eesmärgil raamatukogu parklasse, magas seal mitu tundi ja siis külma tõttu käivitas auto. V.V väidetu, et ta parkis sõiduauto õhtul kella viie paiku raamatukogu taha parklasse ja kui pärast kelle 20.00 ajal tahtis teise sõbra juurde edasi alkoholi tarvitama minna, ei leidnud oma taskutest koduvõtmeid, kuid leidis autovõtmed, mistõttu läks autosse magama. Kohus leiab, et kõik need ütlused on kantud soovis anda ennast õigustavaid ütlusi jätmaks muljet kogemata toimunud õnnetusest. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et isik pargib õhtul kella viie ajal auto ära, siis läheb koju, tuleb mitme tunni pärast tagasi, ei leia koduvõtmeid, kuid leiab autovõtmed ja läheb autosse magama. Kohus loeb kõik need ütlused mitteusaldusväärseteks. Tunnistaja T K ütluste juurde lisatud fotolt on näha sõiduauto ees seismise kohas esistange jälg lumehanges, mille alusel võib teha järelduse, et V.V sõites sisse lumehange, tagurdas ja hakkas liikuma parkimiskohast ära. Kahetsusväärselt tagurdas ta tagant sisse sõiduautole xxxx. Kohus järeldab, et tegemist oli V.V sihipärase käitumisega ehk teadliku mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et V.V pani toime
2)
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo tehioludest nähtuvalt pani V.V teo toime otsese tahtlusega. V.V käitumisest nähtub, et ta istus sõiduauto rooli olles eelmise päeva õhtul alkoholi tarvitanud, seega oli ta oma alkoholijoobest teadlik. Seega sai V.V aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda. 3) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.V tuleb süüdi tunnistada
Karistus 4)
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 5 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. V.V end süüteos süüdi ei tunnista. Süüdistatav kinnitas, et ta tasus kannatanule tekitatud kahju, mistõttu tema käitumises esineb karistust kergendav asjaolu
Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivses mõttes on V.V varem karistatud isik, teda on karistatud
Kohtu hinnangul tuleb V.V, arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, karistada reaalse vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. V.V pani teo toime 10 päeva pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist. Kohtu hinnangul ei ole isiku kriminaalne käitumine olnud juhuslik, vaid tingitud hoolimatusest täita ühiskonna kehtestatud norme. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule rahalist karistust või asendada vangistus üldkasuliku tööga, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Kuna isik pani teo toime katseajal tuleb moodustada liitkaristus.
lg 2 alusel tuleb suurendada V.V-le mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 29.01.2015 mõistetud karistuse 6 kuud vangistust võrra ning V.V lõplikuks karistuseks tuleb mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust. V.V karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Kohus peab põhjendatuks kohaldada V.V suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades V.V isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning arvestades kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab kohus põhjendatuks kohaldada V.V suhtes juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kohtu hinnangul on see piisav aeg, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetluskulud 5) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista V.V-lt menetluskuluna sundraha 585,00 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest ning kaitsjatasu 584,40 eurot riigituludesse kaitsja v.adv Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.