lg 5 alusel määrata U.T-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada U.T täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada k ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmud a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid om a 1
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust U.T-le Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 04.03.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-15-995 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis U.T-le mõisteti 8 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati U.T-le karistuseks mõistetud vangistus 268 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati U.T-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel oli U.T kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 1 alusel kohustati U.T tasuma xxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele xxxxxxxxxxxxuriteoga tekitatud kahjust poole, s.o 183 eurot, tasudes 6 kuu jooksul igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks vähemalt 30,50 eurot alates 2016. a märtsist. Tartu Maakohtu 08.09.2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1 -16-803 pöörati
a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-803 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 7 kuud 24 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loeti vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kohtumäärus jõustus 24.09.2016. 2
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 10.02.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tar tu Vangla toetab kinnipeetava U.T vangistusest tingi misi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vang la materjalidega Martin Müürsepa tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. U.T avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda , et eluga edasi minna, hakata võlgnevusi tasuma ja jätkata haridusteed. U.T selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning kuidas on kantud karistus teda mõjutanud. Väidetavalt on ta aru saanud, et igal teo on tagajärg. Samuti on ta aru saanud, et mõistetud karistus on kandmiseks. Kinnipeetava sõnul toetab pere teda vabaduses vaatamata sellele, et ema on kriminaalhooldajale vastupidist väitnud. Vabanemise korral asuks ta elama talle kuuluvasse korterisse. Töökoha xxxxxxxxxxxs se metsatööd ele sai õe kaudu. Kaitsja toetas U.T vabastamist ja , et kohus leidis võiks tin U.T Mar vabastamist kaaluda kuivõrd seda toetavad ka vangla ja prokurör.Kaitsja arvates saab Martin Müürsepp aru oma väärkäitumisest ja sellest, et karistus ja otsus on täitmiseks. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava soov tööle siiras asuda ning ta on teinud pingutusi, et tööd saada. U.T on nõus võtma kohustuse mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on U.T temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitteneli vähem kuud. kuiSeega esinevad formaalsed alused U.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.T on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuid vanglakaristust kannab esmakordselt. Varasemalt on U.T karistatud mootorsõidukitega seotud rikkumiste eest alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest Tartu Maakohtu 19.07.
lg 5 alusel tuleb U.T-le määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada U.T ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb U.T-le katseajaks S § 75 Kar lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohu stus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel U.T-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Menetluskulud U.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.03 .2017 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 06.03.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 42 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 42 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.T-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.