MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada K.B tingimisi enne täh taega temale Harju Maakohtu 11.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 19.08.2018 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada K.B suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; 2) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. K.B vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus
lg 2 p 1,2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ning
lg 1 järgi ning karistusega 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõistis kohus 3 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistusega 3 aastat vangistust kaetuks 18.02.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud kergema karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.01.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-2433 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistis kohus 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 19.08.2013. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla ettepanekuga kinnipeetava katseajaks määrata karistusaja lõpp s.o. 19.08.2018 ja käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta koos lisakohustuste täitmisega. Elektroonilise järelevalve kestuseks on vangla hinnangul otstarbekas määrata 6 kuud. Kohtuistung K.B taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda laste pärast, kes praegu kasvavad ilma isata. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikumidega probleeme ei ole, on aru saanud, et kui on abi vaja, siis tuleb küsida ja vabaduses läheb tööle tuttava juurde, kellel on kohvikute võrk. Selgitas, et kuigi tal on kohustusi kuskil 500 000 euro ulatuses, ei taha ta kiirustada pankrotimenetlusega, kavatseb 2 saada majanduslikku konsultatsiooni ja alustada ise võlgade tasumist, kusjuures võlad on tekkinud 2008 majanduskriisi tõttu. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile koos lisakohustuste panemisega, mis oluliselt piirab isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Samas ei nõustu prokurör kriminaalhooldaja poolt pakutud käitumiskontrolli pikkusega 12 kuud ning teeb kohtule ettepaneku allutada K.B käitumiskontrollile 24-ks kuuks. Kaitsja palus K.B vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla ja märkis, et kõik nõuded ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud: isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja olemas on elukoht. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetava lapsed vajavad teda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et K.B saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt
lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav K.B-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht renoveeritud eramus õe juures. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusel välja selgitanud, et tingimused sobivad elektrooniliseks valveks ja eramu omanik ehk kinnipeetava õde on valveseadmete paigaldamisega nõus. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, õde ja alaealised lapsed. Suhted lähedastega on head ja toetavad, lapsed elasid enne vangistust kinnipeetava juures. Vangistusest vabanedes on esimesest kooselust lastel plaan uuesti asuda isa juurde elama. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud xxxx töökoht xxxx peale erialase koolituse läbimist. Kohus on seisukohal, et tööle asumine on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isik on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 3 Vangla hinnangul on isik hea suhtlemisoskusega, viimasel viiel aastal agressiivset käitumist täheldatud pole, tunnistab oma süüd viimastes kuritegudes. K.B on olemas realistlikud eesmärgid asuda tööle ja kasvatada lapsi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%, mida saab pidada keskmisest madalamaks tõenäosuseks. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik on vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel, osalenud sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“, kus osales aktiivselt ja avaldas oma arvamust. Alates 14.12.2015 on isik registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana ning on hõivatud tööga vangla majandustöödel. Alates 24.11.2015 on kinnipeetav paigutatud avavanglaosakonda. Kohus on seisukohal, et K.B on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Samas on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses asuda tasuma oma võlgasid ning tegelema vastutustundliku lapsevanemana laste kasvatamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.B kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 3 p 1 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni. Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.