← Eesti

1-16-2603/18

Obsah (5)§ 76§ 75§ 4231§ 65§ 751

Kriminaalasi nr 1-16-2603 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017 Jõgeva kohtumaja (istungid toimus kaugkohtuistungitena 20.02. ja 06.03.2017) Kriminaalasja number

§ 76lg 5 alusel määrata E.R-ile katseaeg tähtajaga kuni 02.06.2018.

Kohustada E.R täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1

(5)6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8, 9 alusel määrata E.R-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja soovitusel, 4) alluma elektroonilisele valvele 5 (viis) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus E.R suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu E.R karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda E.R-ilt riigituludesse kaitsetasu 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot advokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700028856. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.04.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 116-2603

§ 4231

järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati E.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.05.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4395 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 580 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust võrra ning mõisteti E.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 10 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.05.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.2016 ja lõpeb 02.06.2018.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 26.01.2017. 25.01.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid E.R vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava E.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 20.02.2017 kohtuistungil juhtis kohus E.R ning tema kaitsja tähelepanu sellele, et kohtule ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid E.R vabanemisjärgse elukoha omaniku nõusolekut 2

(5)elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning kinnipeetava nimetatud aadressil elama asumiseks. E.R avaldas, et soovib vabaneda elektroonilise valvega ning kui korteri omaniku nõusolek on vajalik, siis peab ta ühendust võtma kasuisaga, kes võtab ühendust korteri omanikuga. Kinnipeetav leidis, et karistus on oma eesmärgi täitnud ning teda teisiti mõtlema pannud. Vanglas läbitud sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“ on väidetavalt andnud palju kasulikku. Edaspidi soovib ta käituda seaduskuulekalt, jätkata haridusteed, minna tööle, tasuda trahve ning loobuda alkoholist, mis on probleemide aluseks. Kaitsja leidis, et kuivõrd korteri omaniku nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks puudub, tuleb seda küsida. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et kaitsja saaks esitada vajalikud dokumendid elukoha omaniku nõusoleku kohta elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. 03.03.2017 esitati kohtule E.R vabanemisjärgse elukoha omaniku xxxxxxxxx nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kinnipeetava nimetatud aadressil elama asumiseks. 06.03.2017 kohtuistungil avaldas kohus prokuröri kirjaliku arvamuse. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega E.R tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, nõustus Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. Kaitsja oli seisukohal, et E.R karistus on eesmärgi täitnud, isik on aru saanud, et edaspidine vangistuses viibimine ei ole tema huvides, tal on võimalus vabaduses tööle saada, tal on toetavad lähedased vabaduses. Kuivõrd nii vangla kui prokurör toetavad E.R vabastamist, toetas ka kaitsja. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on E.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud E.R võimalikku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Korter on üürikorter, üürileping on kasuisa xxxxxxxxxxxxxxx nimel, kellel on soov korter ära osta. Korteris elavad lisaks kasuisale veel kinnipeetava ema Mxxxxxxxx ja vennad xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxt, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Ka korteri omanik xxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning kinnipeetava nimetatud aadressil elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused E.R tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.R on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglakaristust kannab E.R esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, joobes juhtimise, sõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, omavolilise sissetungi ning asja omavolilise kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab E.R taas sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. 3

(5)E.R karistusandmetest nähtub, et talle on mõistetud eriliigilisi karistusi ning talle on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses olles. Tartu Maakohtu 29.05.
  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4395 asendati vangistus üldkasuliku tööga, Tartu Maakohtu 30.10.
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9017 vabastati E.R karistusest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile ning Tartu Maakohtu 27.04.
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11705 mõisteti rahaline karistus. Vaatamata sellele on E.R jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, kuriteod, mille eest käesolevat vangistust kannab, on toime pandud erinevate otsustega määrtatud katseajal. Eelnev näitab E.R varasemat ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ning talle antud võimalustesse. Karistuse kandmise ajal on E.R käitumine olnud korrektne. Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava- läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, omandab põhiharidust
  4. klassis ning osaleb taasühiskonnastavates vestlustes. Väidetavalt on vangistus pannud teda mõtlema muutuste vajalikkusele ning tekitanud soovi edaspidi seaduskuulekat eluviisi järgida. Kinnipeetava puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi kuritarvitamine. E.R sõnul on vangistus pannud teda ka sõltuvusprobleemi tõsiselt suhtuma. Vabanemise korral oleks E.R võimalik asuda elama koos ema, kasuisa ja kahe vennaga üürikorterisse. Suhted lähedastega on head ja sõbralikud. Lähedased on kinnipeetavat vangistuse ajal toetanud ning on valmis seda tegema ka edaspidi. E.R sõnul on tal vabanemise korral võimalik tööle saada xxxxxxxxxxxsse metsatöödele või xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus leiab, et E.R vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kohus peab oluliseks E.R positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, head vabanemisjärgsed elutingimused) ning kinnipeetava selgitusi kohtuistungil, mille kohaselt on ta valmis oma varasemat eluviisi muutma. Samuti seda, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada E.R hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks E.R puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

§ 76lg 5 alusel tuleb E.R-ile määrata katseaeg kuni 02.06.2018.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada E.R ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb E.R-ile katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, peab kohus vajalikuks määrata

§ 75

lg 2 p 4 alusel E.R-ile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Uue kuriteo sooritamise riskide maandamiseks ning tagasilanguse ennetamiseks tuleb E.R

§ 75lg 2 p 8 alusel osaleda ka sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja soovitusel.

Lisaks eelnimetatud kohustusele, tuleb

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada E.R alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Menetluskulud E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 20.

  1. ja 06.03.2017 kohtuistungitest määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 20.
  2. ja 06.03.2017 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku summas 123 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlustele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 123 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat 4

(5)valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb E.R-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.