lg 5 alusel allutada U.U katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada U.U suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi, - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. - osaleda sotsiaalprogrammis.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.03.2016.a., so 2 päeva ning ärakandmisele kuulus 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 4 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti karistuse kandmisele asumine. Kohtuotsus jõustus 11.06.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 04.07.2016.a ja lõpp on 30.03.2017.a. U.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et talle ei individuaalset täitmiskava koostatud, samuti pole ta erinevates hõivetegevustes osalenud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. U.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta elama asuda XXXXs oma emale kuuluvasse korterisse. Vabanemisjärgselt on tal garanteeritud töökoht XXXX OÜ-s. U.U soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud neli korda ja vanglas on esimest korda. Töökoht vabanemisel on XXXXOÜ-s. On nõus lisakohustustega ja katseajaga 6 kuud. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab U.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör U.U-le katseaja määramist ja isiku allutamist
sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et U.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. U.U on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuid vanglas esimest korda. Vangla ja prokurör toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus U.U puhul kahe järgneva aasta jooksul on 20%. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud U.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab U.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on U.U olemas kindel elukoht ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.