Obsah (6)

§ 209§ 65§ 199§ 64§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2016, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-4311 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlusta

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistati

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta ja 11 kuu 14 päeva pikkuse vangistusega.

§ 199

lg 2 p-de 4,7 alusel karistati teda 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 2 aastat vangistust.

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT) 1440 tundi.

Selle tegemise ajaks määrati 2 aastat. ÜKT tegemise ajaks allutati M.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande M.D-le mõistetud ja kandmata karistus täitmisele. taotlusega pöörata
2. Viru Maakohus rahuldas taotluse ja pööras M.D-le Viru Maakohtu 19.05.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. 3.1 Kohus märkis, et M.D karistuse asendamine ÜKT-ga ei ole täitnud eesmärki. Vaatamata sellele, et talle on korduvalt selgitatud ÜKT ajaks kehtestatud korda ning õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel ÜKT-ga, ei ole ta täitnud talle määratud tunde. M.D on mõjuva põhjuseta puudunud ÜKT tegemiselt 04.08.2014-02.09.2014 ning teinud ajakavas ettenähtust vähem tunde 18.-29.07.2014, 08-24.10.2014, 01-19.12.2014, 13.01.2015-13.02.2015, 06-22.04.2015, 24.04.2015-15.05.2015, 29.05.2015-16.06.2015, 10-30.03.2015, 28-30.10.2015, 16.11.2015, 28-29.12.2015, 29.01.2016-26.02.2016, 29.02.2016-11.03.2016, 14.03.201505.04.2015, 11.04.2016-05.05.
3. 3.2 Kohus leidis, et süüdimõistetu ei ole karistusest piisavaid järeldusi teinud, rikkudes korduvalt ÜKT ajakava ning jättes täitmata registreerimise kohustuse. Kui süüdimõistetu pidevalt oma käitumisega näitab, et ta ei ole suutnud käitumiskontrolli nõuetele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja süüdlane tuleb saata karistust kandma. Kriminaalhoolduse jätkamine ei oleks võimalik ka seetõttu, et 03.06.2016 lõppes maksimaalne ÜKT tähtaeg 2 aastat.
4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.D, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning ÜKT tähtaja pikendamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et kuna ta pidi toetama peret ning hakkama välja maksma sundraha ja trahve, ei olnud tal võimalik füüsiliselt ÜKT tunde ära teha. Vahetustega tööl käies olid tööpäevad vahepeal 12-tunnised. Samas on M.D probleeme ka tervisega ning ta oli tihti haiguslehel või haiglas. Tõendid selle kohta on esitatud kriminaalhooldajale. Seega ei olnud kriminaalhooldusest kõrvalehoidumine pahatahtlik. Hetkel on M.D ja tema abikaasa koondatud, mõlemad on Töötukassas arvel ning otsivad aktiivselt tööd. Kui M.D saadetakse vanglasse, jääb pere ilma temapoolsest toetusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
6. Viru Maakohus tegi kindlaks, et M.D ei järgi ÜKT ajakava ning hoidub kõrvale ÜKT tundide tegemisest. M.D on talle määratud 1440 tunnist teinud ära 659 tundi. Antud osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole.
7. Määruskaebuse esitaja on aga seisukohal, et tema karistust ei tuleks täitmisele pöörata, sest rikkumised ei olnud tahtlikud. Samuti seaks karistuse täitmisele pööramine süüdlase perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Ta taotleb ÜKT tähtaja pikendamist.
8. Ringkonnakohus märgib, et

§ 69

lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab ÜKT tegemisest kõrvale kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel tõepoolest ühe alternatiivina võimalik pikendada töö tegemise tähtaega. Seejuures tuleb aga arvestada

§ 69lg 3 sätestatud ÜKT üldist tähtaega.

9. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus pööras õigesti M.D karistuse täitmisele. Viru Maakohtu 19.05.2014 otsusest nähtub, et süüdlasele on antud ÜKT tegemiseks aega 2 aastat. Tegemist on ühtlasi maksimaalse seaduses lubatud tähtajaga. Ringkonnakohus selgitab, et ÜKT pikendamine saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui esialgselt määratud töö tegemist tähtaeg oli lühem, kui seaduses sätestatud maksimaalne tähtaeg. Seega ei ole võimalik seadusest tulenevalt M.D taotlust ÜKT tegemise tähtaega pikendamiseks rahuldada, kuna

§ 69lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg on 2 aastat.

M.D puhul lõppes 2-aastane tähtaeg 03.06.

2. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ 2 /allkiri/ 2 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus