1 Kriminaalasi nr 1-13-5218 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5218 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 751

lg 3 p 1 määrata U.E elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata U.E-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada U.E katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,4,8,9 sätestatud Kohustada U.E katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata U.E kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada U.E karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.E tunnistati Viru Maakohtu 06.06.2013 kohtuotsusega nr 1-13-5218 süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja U.E lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 06.06.2016 määrusega nr 1-13-5218 pöörati U.E-le mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei täitnud kohtu poolt määratud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi. U.E kannab nimetatud karistust alates 18.07.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on samalaadne: mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Tulenevalt kinnipeetava karistusajast, talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Vangistuses on isiku käitumine olnud õiguskuulekas, mida näitab distsiplinaarkaristuste puudumine. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Peale vabanemist soovib U.E elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega hruštšovka-tüüpi korteriga, millel üldpinda on 30,6 m
2. Korter on isa-ema ühisomand. Vanemad on nõus elektroonilise valve kohaldamisega U.E suhtes. Nad on allkirjastanud nõusolekud selle kohta. Isik õpis Narva Paju koolis, kus lõpetas 9 klassi. Lisaks on isik omandanud kursustel keevitaja eriala. Perioodil 2008-2012 töötas kinnipeetav ametlikult Alstom AS-s töölisena. Enne vangistust oli isik Töötukassa Narva büroos arvel, saades abiraha. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on U.E abielus, tal on 3 last. Päritoluperekonda kuuluvad kinnipeetava isa ja ema. Õdesid-vendi kinnipeetaval ei ole. Suhted perekonnas on head. Perekonnas puuduvad kriminaalset mõtteviisi toetavad liikmed. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad inimesed väljaspool vanglat on seaduskuulekad. Perekond toetab kinnipeetavat nii materiaalselt kui moraalselt. Arvestades sooritatud kuritegusid, naudib kinnipeetav riskeerivat elustiili. Isik eitab alkoholisõltuvust, kuid on sooritanud 2 korda kuriteo alkoholijoobes KarS § 424 järgi. Puuduvad tõendid selle kohta, et isik on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Viru Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, mida on varem ravitud. Motivatsioon sõltuvusest vabaneda on olemas. Kinnipeetav ei ole oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda kasutanud. Isik tunnistab oma probleeme, kuid ei lahenda neid sihipäraselt. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, kuid õigustab oma tegusid, võrreldes neid teiste, raskemate kuritegudega. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tarvitades katseajal alkoholi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Korduvate samalaadsete rikkumiste toimepanemine näitab hoolimatut suhtumist ühiskonnanormidesse. Väidetavalt on isikul olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 26%. Eeltoodust lähtudes toetab Viru Vangla U.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul kui kohus peab otstarbekaks U.E tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 18.03.
3. Vangla teeb ettepaneku 1 määrata U.E-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedasteks xxxx on isa S A ja ema L A. Ema selgitas vestluses, et enne vangistust elas kinnipeetav oma elukaaslase ja kahe alaealise lapsega xxxx munitsipaalpinnal. Praegu on ema teada suhted elukaaslasega katkenud. Kinnipeetav on pere ainus laps. Omavahel suheldakse telefonitsi. Ema ei osanud arvata, mispärast poeg on vangistuses. Ema loodab, et lähedaste pereliikmete mõjutusel on U.E seaduskuuleka elu poole suunamine võimalik. Korteris aadressil xxxx elavad kinnipeetava vanemad praegu kahekesi. Korteris on head elamistingimused. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Ema teada töötas U.E enne vangistust. Kriminaalhooldusele on kinnipeetavat määratud kolmel korral. Kriminaalhooldusametniku katseaja lõpetamise ettekandest nähtub, et viimasel katseajal U.E rikkus kohtu poolt määratud kohustust ning tingimisi karistus pöörati täitmisele. Juhul kui kohus peab otstarbekaks U.E tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 18.03.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Deniss 4 1 U.E-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. U.E ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Kui vabaneb, läheb ta Töötukassasse, võtab ennast arvele ja hakkab tööd otsima. Kui kohus ta vabastab, siis ta on suuteline loobuma alkoholi tarvitamisest. Tal oli vanglas aega mõelda selle üle. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa U.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 29.11.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei näe takistusi U.E vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on õiguskuulekas, mida näitab distsiplinaarrikkumiste puudumine. Süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vanglas viibib ta esimest korda. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26%, mis on suhteliselt madal risk. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et U.E omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning vastavad nõusolekud on olemas. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 18.03.
5. Katseajal saaks süüdlane kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Juhindudes KarS § 76 lg 5, teeb prokurör ettepaneku määrata U.E-le katseaeg ja käitumiskontroll 6 kuud. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides U.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.E võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning vanemate materiaalne ja moraalne toetus. Kinnipeetava suhtlusringkonda väljaspool vanglat kuuluvad seaduskuulekad inimesed, mis kohtu hinnangul aitab kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid sellest tulenevat riski saab kohtu hinnangul vähendada, kohustades isikut 5 katseajal mitte tarvitama alkoholi. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 26%, milline ei ole kõrge risk. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada 6 1 kuuliseks katseajaks U.E-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. U.E on kinnitanud, et nõustub tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega, elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ning vanemad on andnud oma kirjalikud nõusolekud selleks. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus U.E viibib. Kohtu hinnangul tuleks U.E-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, mille kohaselt antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik