Obsah (5)

§ 76§ 75§ 199§ 65§ 761

1 Kriminaalasi nr 1-16-4003 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4003 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata E.N-ile katseaeg kuni 22.01.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada E.N katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 ,4,7,8 sätestatud Kohustada E.N katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,2 järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma omandama üldharidust või asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata E.N kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada E.N karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.N kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 06.06.2016 otsusega nr 1-16-4003 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi (toime pandud ajavahemikul 10.01.-11.01.2016) ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust 06.01.2016 Tartu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud 5 päeva vangistuse võrra, saades 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva vangistust. Ajavahemikul 26.12.-27.12.2015 toimepandud kuritegude eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti

§ 65lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.02.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Kuritegude dünaamika on sarnane varasemaga. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Varasemalt on isikut karistatud asja omavolilise kasutamise, avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on toimunud vestlused psühholoogiga, kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja motiveerivad vestlused koolis käimise teemal. Alates 16.08.2016 osaleb isik Corrigo tugigrupis. Ajavahemikus 30.09.30.12.2016 oli kinnipeetav hõivatud majandustöödel koristajana.
2. aastal läbis ta tõstukijuhi kursused ning talle väljastati tunnistus. 28.10.2016 käskkirja alusel kohaldatakse kinnipeetava suhtes Viru Vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta on korduvalt visanud ametnikke veega. 3 Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetav vabaneb aadressile xxxx. Tegemist on E.N-i ema (T U) poolt üüritava 4toalise sotsiaalkorteriga, kus lisaks E.N-ile elavad ema, isa ja kolm nooremat last (A, A, M ja tema laps). Elamistingimused korteris on kesised, tasumata on üürivõlad korteri eest. Probleemid eluasemega võivad tekkida läbisaamise tasandil isaga, kes tarvitab alkoholi. Haridust on kinnipeetaval 7 klassi. Ta õppis xxxx ning xxxx, kust suunati edasi 5.-
3. klassi xxxx. xxxx lõpetas E.N
4. klassi ning xxxx alustas õpinguid
5. klassis, kuid koolis ei käinud. Vanglas alustas kinnipeetav uuesti õpinguid
6. klassis, kuid peale mõne päeva koolis käimist loobus. Isiku väitel on tal töökogemust 7 kuud. Ta töötas saeveskis, ettevõttes xxxx. Vabanemise korral soovib ta minna tööle samasse töökohta, kuid kinnitus selle kohta puudub. Kinnipeetav peab töötamist oluliseks ning saab aru selle vajalikkusest. Perekonna rahalised sissetulekud on väiksed, kuid nad tulevad toime. Perekond on saanud ka vallalt abi. Tasumata võlanõudeid seisuga 15.12.2016 on kinnipeetaval 901,27 eurot. E.N elas koos vanemate ja õdede-vendadega, perekond on 9-liikmeline. Perekonnas on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud vanglakaristust vanem vend M U ja isa A K. Isaga on olnud suhted halvad, kuna isa joob ja käitub perekonnaga halvasti. Tutvusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga sõpru, kellega koos pandi toime erinevaid kuritegusid. Regulaarselt hakkas isik alkoholi tarvitama umbes 12-aastaselt, nii kanget kui ka lahjat alkoholi segamini. E.N tunnistas, et alkoholi tarvitamine on olnud tema jaoks probleem, kuid selle tõsidusest on ta saanud aru alles vanglas olles. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta tunnistas, et on toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, sealhulgas ka kehalise väärkohtlemise. Ka avaliku korra raske rikkumise puhul, kus ta kasutas füüsilist vägivalda turvamehe suhtes, oli põhjuseks tema sõnul alkoholi vargus poest. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras AS rikkumise eest. Narkootikumidest on isik tarvitanud
7. aastal paaril korral kanepit. Isiku sõnade kohaselt tarvitas ta regulaarselt
8. aasta algusest kuni
9. aasta alguseni amfetamiini. Kinnipeetaval on soov oma narkootikumide tarvitamisega seonduvat käitumist muuta. Isikul on 2 NPALS rikkumist. Isik tunnistas, et kuritegude sooritamise otsus on tulnud impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Vanglas olles on kinnipeetav teise kinnipeetava suhtes üles näidanud agressiivsust, käitunud impulsiivselt, mõtlematult. Isikul puudub oskus lahendada probleeme vägivallata. Ametnike suhtes on kinnipeetav käitunud ebaviisakalt: veega viskamised, turvamehe ründamine. Isik on kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning tema vangistus pöörati täitmisele (tarvitas alkoholi ning ei sooritanud ÜKT tunde). Grupi ja alkoholi mõjul on isik pannud toime kuritegusid, sealjuures arvestamata teiste ühiskonnaliikmetega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 77% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on toime pannud II astme kuriteo, on seadusest tulenev kohustuslik vabastamine, vaatamata tema uutele kuriteo riskidele. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava E.N-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kinnipeetavale

§ 75lg 2 p 2,21 ,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted isaga on olnud alati pingelised, kuna pereisa A K kuritarvitab liigselt alkoholi, kuid on perioode, kus pereisa on oma alkoholi probleemiga tegelenud, saanud ravi. Vägivaldsust perekonnas väidetavalt olnud ei ole. 4 Laste kasvatamisel on mõlemad vanemad olnud liiga leebed ning tagajärjeks on see, et lapsed ei allu enam vanemate nõudmistele. Vangistuses olles on kinnipeetaval säilinud kontakt perega, suheldakse põhiliselt telefoni teel. Vangistuse ajal pere kinnipeetavaga kohtumas käinud ei ole, kuid nad toetavad teda võimaluste olemasolul rahaliselt. Pere on valmis olema vabanemisel kinnipeetavale toeks. Vabaduses olles puudus kinnipeetaval igasugune motivatsioon põhihariduse omandamiseks ning uuesti kooli minekust ta keeldus. Vangistuses olles on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele, hetkel osaleb Corrigo tugigrupis. Enne vanglasse sattumist tegi kinnipeetav väidetavalt juhutöid. Vangistuse ajal on ta töötanud erinevatel majandustöödel koristajana ja olnud köögitööline. Kriminaalhooldusel olles jätkas E.N kuritegude ja õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistusse sattumist omas kinnipeetav püsivat elukohta aadressil xxxx. Pere elab 4-toalises sotsiaalkorteris, kus elamistingimused on kesised, sest toad vajavad remontimist ning elutoa laes on tekkinud hallitus. Kinnipeetaval on kasutamiseks tuba, mida ta jagab koos noorema vennaga. Pere kindlaks sissetulekuks on ema töötasu, lasterahad ja isa juhutöödel saadud töötasu. xxxx valla sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialisti P V sõnul on antud elukoht ülerahvastatud, kuid vald on probleemist teadlik ning püüdnud sekkuda ja leida lahendusi. Vabaduses olles omas kinnipeetav väidetavalt alalist töökohta kohalikus saekaatris, kuid kriminaalhooldusel olles ei esitanud vastavat töölepingut, mis tõestaks tema töötamist ettevõttes xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul alaline töökoht. Juhul kui kohus peab otstarbekaks E.N-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik Merlin Hurt ettepaneku määrata talle 10-14 kuulise katseaja. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kinnipeetavale

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

E.N ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus, et 7 klassi haridust on vähe. Kui teda välja ei lasta, siis ta läheb sügisel kooli. Kui ta lastakse välja, siis ta läheks õppima xxxx. Ta töötas mitteametlikult saekaatris, kuid ta on töötanud seal ka ametlikult. Soovi korral saaks ta ka nüüd sinna tööle. Ta on saanud aru, et paljuski on alkohol süüdi selles, et ta on vanglas. Isal on ka probleeme alkoholiga. Katseaja ta sooviks läbida alkoholita. Kui kohus ta vabastab, siis võiks kaaluda katseajast mõne kuu maha võtmist. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa E.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur toetab Viru Vangla poolt kinnipeetava E.N-i iseloomustuses 28.12.2016 toodud arvamust ning peab samuti võimalikuks toetada ennetähtaegset vabastamist väljapakutud tingimustel. Antud juhul tuleb arvestada asjaolu, et E.N kannab karistust teise astme kuritegude eest, mis on toime pandud nooremana kui kaheksateistaastasena. Tulenevalt

§ 761

lg 2 rakendub tema suhtes kohustuslik tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kuna ta on kandnud ära poole talle mõistetud karistusest. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur E.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 761

lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu E.N tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna ta oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ning ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega 5 kohaldub E.N-i suhtes kohustusliku ennetähtaegse vabastamise nõue ning vabastamist ei saa siduda muude eeldustega. Kohus märgib, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Süüdlane loetakse ärakandmata jäänud karistuse osast lõplikult vabanenuks, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, täidab kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 76

lg 5 alusel määrab kohus E.N-ile katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 22.01.2018. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riske saab kohtu hinnangul vähendada E.N-ile katseajaks

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustuste panemisega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 761; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik