1-15-9997/113

(24)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aa dressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhool daja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada L.K suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1 , 4, 7 ja 8 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end T öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata (v.a. lähisugulased); 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. L.K vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega neli

(4)kuud. Välja mõista L.K-lt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700046126, selgitusse märkida: „1 -15-9997, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20 %) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu L.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, L.K-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtum ääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 20.06.2016 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati L.K süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 09.12.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o. 2 aastat 6 kuud vangistust mõistes L.K-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.06.2015. 2 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung 16.11.2016.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et vabanemise korral tahab kohe ennast Töötukassas arvele võtta ja kiiresti tööle minna, oli koos oma tüdruk -sõbraga korteri maha müünud, said 1900 eurot ja see läks kohtutäiturile võlgade katteks. On õppinud ehitajaks, aga on töötanud ka puulangetajana metsas ja liinialuste puhastajana. Lähedasteks on ema, tema elukaaslane, õde ja tüdruksõber. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikume ei tarvita ning lubas kuritegelikule elule punkti panna. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve pikkuse kohta. Prokurör lisab, et kinnipeetava käitumine vanglas (töötamine, riigikeele õpe, distsiplinaarkaristuste puudumine jm) viitab sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas . Prokurör lisab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni ning lisakohustuste raames saab maandada uute süütegude toimepanemise riske. Kaitsja oli seisukohal, et L.K on asunud paranemise teele ning ta nõustub igati prokuröri seisukohtadega. Lisaks märkis kaitsja, et kuna nii vangla kui prokuratuur toetavad isiku vabastamist, siis on kinnipeetava suhtes eksliku otsustuse tegemise tõenäosus väike. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et L.K saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 3 L.K käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht talle endale ja tema emale kaasomandina kuuluvas 2-toalises korteris, kus el ab kinnipeetava ema koos oma elukaaslasega. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanikud (kinnipeetav ise ja tema ema) on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted lähedastega (ema, õde ja elukaaslane) on head ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Elukaaslane on aktiivselt suhelnud kinnipeetavaga helistamiste ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Nii ema kui elukaaslane on kinnitanud, et nad garanteerivad L.K-le täieliku ülalpidamise ja selleks on rahalised vahendid töötasude näol olemas. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetav enne vangistust läbinud Töötukassas ettevõtluse koolituse, mis aitab tal tööturul edukamalt hakkama saada. Kinnipeetav suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse, saab aru töötamise vajalikkusest ning on motiveeritud võlgasid tasuma. On seadnud eesmärgiks hakata tegelema äritegevusega, kuigi kindel tegevuskava veel puudub. Vangla iseloomustuse kohaselt on L.K vanglas läbinud riigikeele kursuse A2 tasemel ja on alustanud keeleõpet B1 taseme kursustel. Kinnipeetav on olnud hõivatud ka majandustöödel. Isik kahetseb oma tegusid ning soovib muuta elustiili, mõistab ühiskonnas kehtivaid norme ja reegeleid. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust ei ole diagnoositud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabanedes asuda likvideerima võlgasid. Lisaks märgib kohus, et katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontro lli jooksul saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.K kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmä rgil põhjendatuk s elektroonilise valve kestust 4 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4