järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav M.R – elukoht *, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kolmel korral kriminaalkorras karistatud: 1) 30.11.2011 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga, 2) 14.07.2015 Pärnu Maakohtu poolt
järgi vangistusega 6 kuud tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, 2) 06.10.2015 Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 1 aasta ja 28 päeva vangistust, mis asendati
alusel 393 tunni üldkasuliku tööga, millest on 06.05.2016 seisuga tehtud 161tundi, kahtlustatavana kinni peetud 08.01.2016 kell 3.40-15.30, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista M.R
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses M.R eelvangistuses viibimise aeg 08.01 kell 3.40-15.30 s.o 1 päev ning ärakandmata karistuseks on vangistus 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 2 3.
lg 7, § 65 lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 7-kuu 29-päevast vangistust Harju Maakohtu 06.10.2015 kohtuotsusega nr 1-15-7323 mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuud 22 päeva vangistuse võrra, mõista M.R ´ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva. 4.1 aasta 3 kuu 21 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda M.R poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. 5.M.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist, seejärel tühistada.
järgi vangistusega 6 kuud tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga ning
lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks, otsus jõustus 30.07.
KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
näeb kuriteona ette täitmisele pööratud
§-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise.
lg 1 p 1 järgi 3 mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Pärnu Maakohus 14.07.2015. a kohtuotsusega nr 1-15-5754 tunnistas M.R süüdi
järgi ja karistas vangistusega 6 kuud (
lg 1 alusel ärakandmata vangistus 5 kuud 28 päeva), tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga.
lg 1 p 1 alusel kohaldas kohus M.R suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 30.07.2015 /tl 16,18-20/. Tl 24 väljatrükist on näha, et kohtuotsusega mõistetud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine on täitmisele pööratud – ARK liiklusregistris olevate juhtimisõiguse andmete kohaselt on M.R-ilt juhtimisõigus ära võetud 30.07.2015-29.01.2016. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt /tl 11/ on näha, et M.R juhtis 08.01.2016 sõidukit VW Passat reg. märgiga * * ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et puudub juhtimisõigus. Otsuses on märgitud, et kõrvaldada M.R sõiduki juhtimiselt, sest puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimisõiguse saamiseni. M.R tunnistas ennast kohtuistungil
M.R poolt mootorsõiduki juhtimist mootorsõiduki juhtimisõigust omamata tõendavad ka tunnistaja T K kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt kontrollisid patrulli käigus mootorsõidukit peatamise teel Raudtee tänaval. Sõiduki juhiks oli M.R, kes oli sõiduauto roolis. Peatamise vajadus tekkis sellest, et sõiduki esiklaas oli jääs ja tahtsid vestelda juhiga, et miks ta sõidab sellise klaasiga. Paarimees palus esitada juhidokumendi, kuid M.R ütles, et tal ei ole kaasas. Kontrollis indikaatorvahendiga, juht oli kaine. Kutsusid patrullautosse, püüdsid andmebaasis tuvastada ja selle tulemusena selgus, et juhtimisõigus on peatatud alates juulist 2015. Käisid läbi M.R-i kodust, kust võttis isikut tõendavad dokumendid kaasa ja edasi läksid politseijaoskonda. M.R väitis, et juhtimisõigus on, dokumendid on, aga need on kodus. Esitas juhiload, mis olid jäänud mingil põhjusel kätte. Tunnistaja I S rääkis kohtuistungil, et olid M.R-iga öösel kella kolmeni koos ja remontisid garaažis autot. Alati nii pikalt tööd ei tee, aga vahel ikka juhtub. Kui töö lõpetasid, siis oli kell väga palju ja ei hakanud kellelegi helistama ja läksid ise koju. Võtsid tema auto ja läksid sellega koju. Roolis oli M.R. Kodu on * tänaval. Peale seda, kui oli koju läinud, leppisid kokku, et hommikul tuleb M.R järgi ja lähevad autoga tööle tagasi. M.R oli kaine. Teadis, et M.R oskab autot juhtida, sest kui tutvusid, siis sõitis suure veoautoga, sellepärast teadis ka, et juhtimisõigus on olemas. See oli ainus kord kui teab, et M.R sõitis autoga. Süüdistatav M.R põhjendas mootorsõiduki juhtimist järgmiselt - olid I-ga koos pikalt tööl, peaaegu poole neljani. Ei tahtnud teisi tülitada, et koju minna. I ei teadnud, et tal oli juhtimisõigus peatatud. Viis I koju ja suitsud hakkasid otsa saama, läks tanklasse suitsu ostma. Raudteejaama taskus jäi politseile vahele. Enne autoga sõitma hakkamist lasid autol natuke aega töötada. Garaažist I koju sõitmine võttis aega 5 minutit, sealt edasi raudtee taskusse umbes sama kaua. Selle aja jooksul ei jõudnud klaasid sulada. Sõitma hakates oli meeles, et ei ole juhtimisõigust. Selle riski võttis sellepärast, et oli hiline aeg ja ei tahtnud kedagi teist segada. Kohus leiab, et tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustega ning eelkirjeldatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et M.R on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab
Kohus on seisukohal, et M.R pani teo toime otsese tahtlusega.
lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.R on tunnistanud, et sõitma hakates oli meeles, et puudub juhtimisõigus, kuid võttis selle riski, sest kellaaeg oli hiline ja ei tahtnud kedagi teist segada. 4 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
sätestatud kuriteokoosseisu, on õigusvastane ja M.R on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse M.R on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et M.R süü on keskmisest suurem – tegu on toime pandud otsuse tahtlusega. M.R oli tunnistaja I.S sõnade kohaselt ka järgmisel hommikul plaanis mootorsõidukit juhtida, leppisid kokku, et lähevad autoga koos tööle, M.R tuleb talle järgi. Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 16-17 on karistusregistri teatis M.R kohta, mille kohaselt on M.R kriminaalkorras karistatud 3 korda. 30.11.2011 kohtuotsusega on M.R süüdi mõistetud
14.07.2015 karistati M.R mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest /tl 18-20/ ja karistati vangistusega 6 kuud, mille kandmiselt vabastati tingimuslikult
Kohus võttis M.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Kuna M.R ei täitnud kohtuotsust ja juhis 11.08.2015 mootorsõidukit ajal, kui juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud, mõistis Harju Maakohus M.R-i 06.10.2015 kohtuotsusega nr 1-15-7323
järgi süüdi ja karistas vangistusega 7 kuud, millele liitis eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse ja liitkaristuseks vangistus 1 aasta 28 päeva, mille kohus asendas üldkasuliku tööga 393 tundi, mis tuli M.R poolt ära teha 18 kuu jooksul. Juba 2 kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest pani M.R taas toime kuriteo – mootorsõiduki juhtimise ajal, mil juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud. Kohus leiab, et eelnevad karistused ei ole suutnud M.R mõjutada õiguskuulekalt käituma, M.R on vähem kui aasta jooksul toime pannud kolm kuritegu. M.R oli võimalus õiguskuulekalt käituda (minna jalgsi koju, kutsuda takso, helistada sõbrale vms), kuid ta otsustas ise istuda autorooli, teades, et tal juhtimisõigust ei ole, et ta juba kannab sarnase kuriteo eest mõistetud kriminaalkaristust. M.R poolt esitatud põhjendused, miks juhtis autot (et vaegnägijast sõber öösel koju viia), on õigustuse otsimine toime pandud kuriteole. Kui sõber oli koju viidud, siis tekkis vajadus sõita suitsu ostma ja järgmisel hommikul oli plaanis taas autoga tööle sõita. See kõik näitab M.R poolt oma huvide esiplaanile seadmist ja õiguskorra tahtlikku eiramist. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivne eesmärk – et isik ei paneks enam toime uusi kuritegusid, ei ole saavutatav kergema karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmisega. M.R on viimase aasta 5 jooksul karistatud juba kahel korral vangistusega (ka samasuguse kuriteo toimepanemise eest) ja need karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma. Karistuse mõistmisel omab olulist kaalu üldpreventiivne karistuse eesmärk – M.R eiras juba teist korda temale kohtu poolt mõistetud lisakaristust ning juhtis mootorsõidukit, kuigi oli teadlik, et tal puudub selleks õigus ja see õigus oli talt kohtuotsusega ära võetud. M.R juhtimisõigus oli ära võetud, sest ta oli toime pannud liiklussüüteo ja juhtimisõiguse äravõtmine kohtuotsusega ning selle lisakaristuse täitmine süüdimõistetu poolt on suunatud eelkõige liiklusohutuse ja teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks. Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et M.R ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ja seda tingib eelkõige süü suurus ja ka karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk. Vangistus tuleb mõista üle keskmise määra. Kuna M.R pani uue teo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb
lg 7 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetavale vangistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistus. 06.10.2015. a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-7323 mõistis kohus M.R-ile
lg 2 alusel liitkaristuse 1 aasta 28 päeva vangistust ning
Tl 40-41 on näha, et M.R on sooritanud 06.05.2016 seisuga 161 tundi üldkasulikku tööd. Seega Harju Maakohtu 6.10.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus on vangistus 7 kuud 22 päeva (393-161=232 päeva). M.R peab minema vangistust kandma peale kohtuotsuse jõustumist. TÕKEND M.R peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 08.01.2016 kell 3.40 kuni 15.30 /tl 12-13/, s.o 1 päev, mis tuleb
M.R suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 25/, mis jätta muutmata kuni peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist, seejärel tühistada. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb M.R-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x430=645 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Vahur Krinal M.R kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 97,92 eurot /tl 35-39/ ja 197,76 eurot /tl 49-51/, kokku 295,68 eurot. / Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.