1-16-2576/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2576 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov, Orvi Tali Kriminaalasi L.N’i süüdistus KarS § 349 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. mai 2016 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja L.N , ik: XXX, kolmel korral kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 1 päeva Indrek Kalda Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava L.N-i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. L.N karistati 14.07.2015 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks, otsus jõustus 30.07.
4. L.N juhtis mootorsõiduki juhtimisõigust omamata
5. jaanuaril 2016 öösel kuni kella 03.40-ni, mil ta peeti politsei poolt Haapsalu linnas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt
6. kilomeetril kinni, IS-le kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX. Sellise tegevusega pani L.N toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:
7. Maakohus tunnistas L.N-i KarS § 329 järgi süüdi ja karistas vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka L.N-i eelvangistuses viibimise aja 08.01 kell 3.40-15.30 s.o 1 päev ning ärakandmata karistuseks luges vangistuse 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendas käesoleva kohtuotsusega mõistetud 7-kuu 29-päevast vangistust Harju Maakohtu 06.10.2015 kohtuotsusega nr 1-15-7323 mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuud 22 päeva vangistuse võrra, mõistes L.N´ile liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva. 1 aasta 3 kuu 21 päeva vangistuse kandmise alguseks luges L.N-i poolt vangistuse kandmisele asumise pärast kohtuotsuse jõustumist. L.N-i suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keelu jättis muutmata kuni vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistas. APELLATSIOON:
8. Kaitsja leiab et kohtuotsus on ebaōige järgmistel pōhjustel: L.N pani küll formaalselt kuriteo toime, kuid on jäetud täiesti tähelepanuta ja arvestamata asjaolu, et sõiduki juhtimine oli tingitud raskete asjaolude sunnil. L.N töötas koos IS-ga 07.01.2016.a. öösel OÜ-s A ning töö lõppedes kella 03:30 ajal polnud võimalik leida ühtegi teist isikut, kes oleks nad töökohast linna koju sõidutanud. Arvestades asjaolu, et IS on kehalise puudega (pime), siis ainus võimalus tema transportimiseks oli L.N-i abi kasutamise. L.N oli kaine ja tal olid tegelikus oskused sõiduki juhtimiseks olemas. Seetõttu on tema poolt toimepandud rikkumine vabandatav. L.N on süü omaks võtnud, korduvalt oma teo eest vabandanud ja avaldanud siirast kahetsust juhtunu suhtes. Karistusseadustiku § 329 sanktsioon näeb ette karistusena ka rahalise karistuse. Leiab, et reaalse vangistuse määramine antud olukorras on liialt karm ja L.N-ile tuleks karistuseks mõista rahaline karistus. Juhindudes eeltoodust palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus L.N-ile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus ning mõista L.N-ile rahaline karistus. Apellant on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
10. Kaitsja vaidlustab otsust vaid mõistetud karistuse osas ja taotleb kergemaliigilise karistuserahalise karistuse mõistmist. Analoogse taotluse on kaitsja esitanud maakohtus ning maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega esitanud oma argumendid sellest, miks ei ole otstarbekas ega ka kooskõlas karistuse mõistmise alustega L.N-i karistamine sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega. Kaitsja apellatsioonis viidatud asjaolud sõiduauto juhtimise vajadustest olid maakohtule teada ning maakohus on apellatsioonis nimetatud asjaolusid juba analüüsinud ning on õigustatult leidnud, et toodud põhjendused on hinnatavad kui ennastõigustavad. Süüdistataval oli võimalus korraldada nii enda kui vaegnägijast sõbra töölt koju saamine viisil, mis välistanuks kuriteo toimepanemise, seda enam, et süüdistatava enda ütluste alusel asub sõbra kodu vaid 5 minuti sõidu kaugusel, kuhu on võimalik jõuda ka jalgsi lühikese ajaga. Kohus arvestas sedagi, et süüdistatav ei piirdunud vaid sõbra koju viimisega, vaid sõitis sealt edasi veel ka suitsu ostma ning kavatsus oli veel edasi sõidukit juhtida ka järgmisel päeval. Kolleegiumi seisukohalt on kohus seaduslikult jõudnud järeldusele, et rahalise karistuse mõistmisega pole korduvalt liiklusalaseid kuritegusid toimepannud isiku suhtes karistuse eripreventiivne eesmärk saavutatav ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist on maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud. Kolleegiumi seisukohalt pole apellatsioonis esitatud ühtegi argumenti, mida maakohus pole analüüsinud ja seaduslikul võimalusel arvestanud, mistõttu sama põhistuse esitamine apellatsioonis annab aluse jõuda järeldusele, et tegemist on apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus.
11. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg ls-st 3 jätab kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)