Obsah (7)

§ 133§ 76§ 78§ 75§ 63§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7510 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Meeli Antono

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; J.T süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; M.R süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 2 p 1 järgi; S.H

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi; H.Z-i süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7, 10 ja § 259 lg 2 p 1 järgi; A.G süüdistuses

§ 133

lg 2 p-de 1, 2, 3, 7 ja § 259 lg 1 järgi lühimenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu J.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest otsustamine vabastamise Süüdimõistetu J.T isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 29.08.2016 RESOLUTSIOON Vabastada J.T temale Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7510 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel määrata J.T-le katseaeg kuni 28.03.2017.

§ 78

p 2 kohaselt hakata J.T katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada J.T alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 28.03.2017. Käitumiskontrolli ajal on J.T kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: 1 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 4, 7 alusel määrata J.T-le käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused:

1. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
2. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Määrus J.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7510 tunnistati J.T süüdi

§ 133

lg 2 p-de 1, 3, 7, 10 ja § 259 lg 1 järgi ning temale mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta võrra ning J.T-le mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 01.10.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-7464 mõistetud karistus, s.o 2 aastat vangistust, kaetuks käesoleva karistusega ning J.T-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel hakati J.T karistusaja algust lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.03.

1. Kohtuotsus jõustus 04.02.
2. J.T karistusaeg algas seega 28.03.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 28.03.
3. 27.07.2016 esitas Tartu vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu J.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab J.T vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas J.T tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga. Kuigi isik on toime pannud vabadusevastased ja avaliku julgeoleku vastased süüteod, samuti süüteod Eesti Vabariigi vastu ja isikul on üks 2 kehtiv distsiplinaarkaristus, võiks siiski antud isiku puhul kohaldada tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja anda isikule võimalus näidata end seadusekuuleka inimesena. J.T puhul on positiivne, et ta omandab riigikeelt ja on omandanud vabaduses põllumajanduse elektrifitseerimise ja automaatika eriala. Isik plaanib tulevikus tõsta enda autojuhilubade kvalifikatsiooni. Kinnipeetaval on olemas vabaduses kindel elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks J.T puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, lisakohustused maandavad riske. Prokuröril on alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida J.T käitumist. Seetõttu toetab prokurör J.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu J.T avaldas kohtus, et ta soovib vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Ta on vanglas, sest sooritas kuriteo ja tahtis raha teenida. Nüüdseks on palju muutunud, saab aru, et see on ohtlik ja ta ei tahaks mingil määral enam selles osaleda. Vabaduses suhtleb ema, õe ja vennaga. On arusaadav, et peab elama kohtu poolt määratud elukohas, et saaks läbi viia kriminaalhooldust. KOHTU SEISUKOHT J.T kannab karistust muuhulgas

§ 133

lg 2 p-de 1, 3, 7, 10 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on J.T temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.T on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolev vangistus on tal esmakordne. Seega ei ole varasem karistus J.T osas oma eesmärki täitnud ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Tema kuritegude toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine. Praegu J.T kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa seda välistada. Tal on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristused, kuid kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme olnud. Vangistuse jooksul on J.T-le tulenevalt talle koostatud individuaalsest täitmiskavast ette nähtud vaid 2016 III kvartalis riigikeele omandamine ja IV kvartalis tööhõives rakendamine. Head on ka J.T taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Nimetatud korter kuulub J.T vennale. J.T toetava lähivõrgustiku vabaduses moodustavad isa, ema õde ja vend. Järelikult on J.T olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata ja toetada ning kes saab tema üle teostada täiendavat sotsiaalset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise korral on J.T olemas töökoht XXXX elektrikuna. Lisaks on ta 3 motiveeritud jätkama õpinguid. Seega ei tohiks J.T majanduslikke probleeme tekkida. Hinnanud eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et J.T saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab J.T katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 28.03.2017.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku eelnevaid karistamisi, tuleb J.T allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 28.03.2017. Selline aeg võimaldab isikut piisavalt pikalt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kuna J.T kuritegude toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb J.T-le lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna J.T pani viimase kuriteo toime grupiviisiliselt ning kuna tema sõprusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p 7 järgne kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4