) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada S.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud. Tunnistada S.V süüdi KarS § 423¹ järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista S.V-le liitkaristus vangistusena 7 (seitse) kuud.
lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada S.V kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o
lg 1 alusel välja mõista S.V-lt sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 466 (nelisada kuuskümmend kuus) eurot 50 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates
-CD plaat Lahmuse kooli videosalvestisega, jätta
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos), makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.V toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja isikute grupis KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas: 1)
lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada S.V kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 21.09.2016.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.08.2016.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 423¹ järgi mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 2400 eurot jätta iseseisvale täitmisele. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud
§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel 3 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 423¹ näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine
(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 226 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 226 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 59,35 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 59,35 eurot X.Xi kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 59,35 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 59,35 eurot X.X kasuks. Abja Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 31,50 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.V-lt 31,50 eurot Abja Tarbijate Ühistu kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kohus leiab, et põhjendatud on määrata süüdimõistetule sundraha suuruseks 322,50 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.V kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (
Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma.
lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 4 Kohtu muud põhjendused
lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. S.V on kahtlustatavana kinni peetud 21.09.2016, seega on S.V viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja algust tuleb arvestada tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 21. september 2016. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) CD plaat Abja Tarbijate Ühistu Konsumi videosalvestisega tuleb jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) CD plaat Lahmuse kooli videosalvestisega tuleb jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja nr 15284000295 materjalide juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.