Obsah (7)

§ 424§ 65§ 56§ 69§ 66§ 691§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2343 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmu

§ 424järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 9.

septembri

1. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava K.E kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Jätta K.E kaitsja Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse peale läbi vaatamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo In Jure kaudu vandeadvokaat Anu Pärtelile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 eurot.
6. Mõista kaitsja tasu summas 96 eurot K.E-lt riigituludesse. K.E tuleb temalt riigituludesse mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusele märkida viitenumber „99915700062046“ ning selgitus „K.E 1-15-2343 menetluskulud“. Kui K.E ei tasu temalt riigituludesse mõistetud menetluskulu ära täielikult või tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. K.E-le on esitatud süüdistus

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 18.10.

1. a kella 12.30 paiku Võru linnas Võlsi teel juhtis ilma registreerimismärgita mootorratast Yamaha, olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,23 mg/g kohta.
2. Tartu Maakohtu 09.09.
3. a otsusega tunnistati K.E

§ 424

järgi süüdi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.01.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõistis K.E-le liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud 7 päeva vangistust. 2.1. Kohus leidis, et K.E-le süüdistuses süüksarvatava

§ 424

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine on täielikult tõendatud asjas uuritud tõenditega, sh tunnistaja R.K. i ja süüdistatava K.E ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, Liiilusregistri Võru büroo juhataja vastusega K.E juhtimisõiguse puudumise kohta, Lõuna-Eesti Haigla AS-i teatisega, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. Uuritud tõendid kinnitavad, et K.E 18.10.2014. a kella 12.20 paiku Võru linnas Võlsi teel juhtis mootorratast Yamaha, olles joobeseisundis, kus tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,23 mg/g kohta. Süüdistatav K.E tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohus ei tuvastanud K.E süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning leidis, et K.E tuleb

§ 424järgi süüdi tunnistada.

2.2. Karistuse mõistmisel võttis kohus

§ 56

kohaselt arvesse süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.2.

1. Kohtu hinnangul saab K.E süü lugeda suureks. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid ja raskemaid liiklusseaduse rikkumisi, millega pannakse ohtu mitte ainult süüdlase enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervis. K.E süü suurust suurendavad asjaolud, et alkoholisisaldus tema veres on olnud suur ning ta pani toime ka rida muid liiklusseaduse rikkumisi – juhtis mootorratast juhtimisõiguseta ja kiivrita, sõiduk oli registreerimata, eiras tahtlikult politsei poolt antud peatumismärguannet, ületas asulas lubatud piirkiirust. Tunnistaja R.K. i ütluste kohaselt anti K.E-le peatumismärguanne, kuid viimane sõitis politseil eest ära. Et ta politsei eest põgenes, pole eitanud ka süüdistatav ise. Kuigi süüdistatav pole osanud anda ütlusi enda juhitud mootorratta kiiruse kohta, annavad tunnistaja R.K. i ütlused, et kiirus võis olla kuni 100 km/h, alust järelduseks, et K.E ületas ilmselgelt asulas lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h. Et K.E ei olnud võimeline enda juhitud mootorsõidukit valitsema, annab tunnistust asjaolu, et sõit lõppes kukkumisega. K.E süüd vähendab asjaolu, et toimepandul ei olnud siiski raskeid tagajärgi – kukkumise tagajärjel kergeid vigastusi sai ainult süüdistatav ise. 2.2.
2. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul kergendab karistust süü puhtsüdamlik kahetsus. 2.2.
3. Kohus tegi Karistusregistri teatise põhjal kindlaks, et K.E omab nelja kehtivat kriminaalkaristust, sh on teda kahel korral (12.10.
4. a ja 31.01.
5. a) kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Uue analoogilise kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi. Seetõttu leiab kohus, et ei ole põhjendatud süüdistatava karistamine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Rahalise karistuse mõistmisele räägib vastu asjaolu, et karistusregistri teatisest nähtuvalt on süüdistatavat juba erinevate süütegude eest 2 karistatud rahatrahvidega väärteomenetluse korras kui ka rahalise karistusega kriminaalkorras (Tartu Maakohtu 27.09.2010 otsusega), kuid K.E on jätkanud õigusvastast käitumist. Ka nähtub karistusregistri teatisest, et K.E-le määratud trahvid on tasumata. Süüdistatava enda kinnitusel on juba tema vastu täitmisel rahalisi nõudeid suures ulatuses. Seega ei täida rahaline karistus ühte peamist karistuse eesmärkidest - mõjutamaks süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest. 2.2.
6. Süüdistatava enda kinnitusel on ta käesolevaks ajaks omandanud mootorsõiduki juhtimise õiguse, läbinud joobes juhtimist käsitleva programmi ja aru saanud oma varasema käitumise lubamatusest. Ka on süüdistatav teinud temale kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Tartu Vangla KrHO 04.09.
7. a vastusest prokuröri järelepärimisele nähtub, et K.E on Tartu Maakohtu 31.10.
8. a otsusega mõistetud karistusest ära teinud 939 üldkasuliku töö tundi. Kõik need asjaolud iseloomustavad K.E positiivselt. Kuid need positiivsed asjaolud ei muuda olematuks fakti, et 18.10.
9. a pani K.E toime kuriteo, mille eest teda tuleb karistada. Süü suurust ja K.E varasemat elukäiku arvestades ei saa vangistus olla väga lühiajaline. Kuid K.E positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja ühe kergendava asjaolu olemasolu arvestades ei pea vangistus olema ka väga pikk. Kohtu arvates võib piirduda ühe aastase vangistusega. 2.2.
10. Kuna K.E on uue kuriteo toime pannud eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, tuleb

§ 69

lg 7 alusel täitmisele pöörata ka eelmise karistuse ärakandmata osa so 2 kuud 7 päeva vangistust, mis vastab 135 üldkasuliku töö tunnile, ja K.E-le mõista liitkaristus

§ 65lg 2 sätete alusel.

2.2.

1. Asjas uuritud tõendiga leidis tuvastamist, et K.E puudus 18.10.
2. a kuriteo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus. K.E enda kinnitusel on tal käesoleval ajal mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Riigikohus on 26.10.
3. a lahendis nr 3-1-1-86-09 (p 7.4) asunud seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi olemas. Riigikohtu viidatud lahendi valguses leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa K.E suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist nagu taotles kohtuistungil prokurör. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli süüdistataval küll mootorsõiduki juhtimise õigus olemas, kuid isiku olukorda ei saa halvendada tema enda seaduskuulekas käitumine, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse taotlemine.
4. Süüdistatava K.E kaitsja advokaat A. Pärtel esitas Tartu Maakohtu 09.09.
5. a otsusele apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega karistust kergendada. 3.
6. Kaitsja teatel ei ole antud kriminaalasjas vaidlust selles, et K.E on toime pannud kuriteo, s.o 18.10.
7. a mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobeseisundis, mis on õigesti kvalifitseeritud

§-s 424 sätestatud kuriteona. Kaitsja väitel vaidlustab aga süüdistatav nimetatud teo eest mõistetud karistuse. Süüdistatava hinnangul on temale mõistetud 1- aastane vangistus liiga karm karistus selle teo eest. 3.2. Kaitsja leiab, et kohus on K.E-le karistuse määramisel küll käsitlenud positiivseid asjaolusid, kuid ei ole kõike karistuse konkreetsel määramisel arvesse võtnud. Iseenesest on õige kohtu poolt välja toodud asjaolu, et K.E on 4 kehtivat kriminaalkaristust, millest kahel korral on karistatud teda

§ 424järgi, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

Seega varasemalt mõistetud kergemaliigilised karistused ei ole mõjutanud K.E hoiduma samaliigilise kuriteo toimepanemisest. Kaitsja arvates tuleks aga K. 3 K.E-le karistuse määramisel arvesse võtta, et isik on siiski aastatega paranenud ja oma käitumist igati parandanud. Konkreetne samm selleks on seegi, et isik on läbinud autokoolituse ja saanud juhtimisõiguse, mis on ka kahtlemata positiivne. Varasemalt pani joobes juhtimisi toime ilma juhtimisõiguseta ja seega ka oskuseta liigelda. Selline asjaolu on märk isiku teadvuse tõusust ja sellestki, et ta on igati soovinud hakata seadusekuulekaks kodanikuks. Kaitsja mõistab, et kohtu poolt karistuse mõistmise hetkel ei olnud isik sooritanud eelmise kohtuotsusega asenduskaristust ÜKT tundide osas täielikult, mistõttu oli katseaeg. Kuid valdava osa töötundidest oli ta siiski teinud. Arvestada tuleb sedagi, et isik käib tööl ja ka asenduskaristuse täitmine käib ikkagi põhitöö ja sissetuleku teenimise kõrvalt. 3.3. Kuigi kohus ei pidanud võimalikuks karistada K.E kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega põhjusel, et isikut on varasemalt karistatud rahalise karistusega ja ta on jätkanud samaliigilise kuriteo toimepanemist, siis kaitsja arvab vastupidist.

§ 424

sanktsioon näeb ette karistusena nii rahalist karistust kui vangistust kuni 3 aastat. Seega sanktsioonist tulenevalt mingeid takistusi rahalise karistuse mõistmiseks ei ole. Takistusi ei ole ka rahalise karistuse mõistmisel selles osas, et selleliigilist karistust on võimalik mõista isikule, kes on Eesti Vabariigi kodanik, ja omab iseseisvat sissetulekut. Ka see tingimus on K.E puhul täidetud. Tegemist on täiskasvanud isikuga, kelle on kindel sissetulek, ta töötab XXX OÜ-s tänavakivi paigaldajana.

§ 66

lubab rahalise karistuse puhul kohaldada ka ositi tasumist, mis oleks veel eriti soodne võimalus ja ei paneks teda majanduslikult raskesse olukorda. Arvestada tuleb sedagi, et tegemist on olukorra, kus esineb üks kergendav asjaolu, raskendavad puuduvad. Seda enam on põhjendatud kergemaliigiline karistuse valik ja olukorras, kus ei esine ühtegi seaduslikku takistust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes palub kaitsja ringkonnakohtul kaaluda K.E suhtes rahalise karistuse kohaldamist, kuna see oleks antud juhul põhjendatud ja mõistlik. 3.4. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist K.E-le, siis taotleb kaitsja alternatiivselt vangistuse vähendamist. Kaitsja leiab, et konkreetse teo eest mõistetav karistus võiks olla 1 kuu vangistust, sest isik sõitis mootorrattal, tunnistas oma süüd ja kahetseb. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Kaitsja leiab ka, et

§ 691alusel on võimalik vangistuse asendamine elektroonilise valvega.

Kohtuistungil on K.E andnud selleks oma nõusoleku. Kui K.E-le mõistetakse karistuseks 1 kuu vangistust või isegi 3 kuud vangistust, siis kui liita sellele eelmise karistuse ärakandmata osa 2 kuud 7 päeva vangistust, on liitkaristuseks 5 kuud 7 päeva vangistust, mis on vähem kui kuus kuud vangistust ja seega võimalik

§ 691lg 1 alusel asendada elektroonilise valvega.

Kaitsja leiab, et K.E saab mõjutada seadusekuulekalt edaspidi käituma ka ilma talle reaalset vanglakaristust kohaldamata. Ka seadusandja tahe on vältida võimalikult palju reaalset vanglakaristust juhul, kui vähegi on põhjendatud seda mitte kohaldada reaalselt. Elektrooniline valve on ette nähtud lühiajalise vabadusekaotuse alternatiivina. Kaitsja hinnangul on see võimalus, mida tuleks ära kasutada enne, kui isikut reaalset vanglasse saata. 3.

1. Eeltoodu alusel palub kaitsja ringkonnakohtul tühistada Tartu Maakohtu 09.09.
2. a otsus osaliselt karistuse mõistmise osas ja kergendada K.E karistust ning mõista talle karistuseks rahaline karistus või alternatiivselt vangistus mitte üle 3 kuu ja asendada see elektroonilise valvega. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, hinnates K.E kaitsja apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.
4. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.
5. Kaitsja vaidlustab apellatsioonis K.E-le

§-s 424 sätestatud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest mõistetud karistuse liigi ja määra. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse mõistetud vangistuse osas ja mõistaks K.E-le kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse või alternatiivselt lühemaajalise, s.o kuni 3-kuulise vangistuse, mis asendataks elektroonilise valvega. 4.3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on K.E-le karistuse mõistmisel juhindunud õigesti

§-st 56 ning arvesse võtnud nii isiku süü suurust, kergenda asjaolu esinemist ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus on põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra, sh seda, miks K.E suhtes ei saa kohaldada kergemaliigilist karistust kui vangistus. Maakohus on pidanud oluliseks karistuse määramisel seda, et K.E on varasemalt kahel korral (12.10.2011. a ja 31.01.2014. a) karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Uue samaliigilise kuriteo pani K.E 18.10.2014. a toime katseajal, kui varasem karistus ei olnud veel kantud. Tartu Maakohtu 31.01.2014. a otsusega mõisteti K.E-le

§ 424järgi karistuseks 9 kuud vangistust, mida suurendati Tartu Maakohtu 12.10.2011.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 1074 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustas kohus K.E järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Maakohus on välja toonud, et K.E on varasemalt erinevate süütegude eest väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja ka rahalise karistusega kriminaalkorras. Karistusregistri andmetel on K.E-le määratud rahatrahvid tasumata. Süüdistatav ise on kinnitanud, et tema vastu on juba täitmisel rahalisi nõudeid suures ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et arvestades korduva samaliigilise kuriteo toimepanemist katseajal, saab järeldada, et K.E ei ole varasemast karistatusest teinud mingeid järeldusi. Varasemalt mõistetud kergemaliigilised karistused, sh rahaline karistus ja tingimuslikult mõistetud üldkasulik töö, ei ole oma eesmärki täitnud ning ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, seega on põhjendatud karistusena kohaldada raskeimat karistuse liiki ehk vangistust. 4.4. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu otsusega mõistetud karistuse määr, s.o 1 aasta vangistust, igati kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-63-14 (p 15.2) korranud juba ka varasemates lahendites avaldatut, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole 5 sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 424sanktsioonis sätestatud karistuse ülemmääraks on 3 aastat vangistust.

Antud juhul on maakohus K.E karistanud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega, s.o 1-aastase vangistusega. Kohus on karistuse määra valikul kergendava asjaoluna arvesse võtnud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu mõistetud karistus on vastavuses kohtupraktikas kujunenud seisukohtadega ja arvestades K.E süü suurust, ei saa talle mõistetud karistust kindlasti liiga rangeks pidada. Kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ja tegemist perspektiivitu apellatsiooniga. 4.

1. Eeltoodud asjaoludel leiab kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.
2. K.E kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kaks tundi, s.o neli pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri
4. a otsuse (muudetud 07.04.
5. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 järgi K.E kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus