Kriminaalasi nr 1-09-2457 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2457 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja krim

§ 76

lg 7 alusel pöörata täitmisele N.H-le Viru Ringkonnakohtu 08.05.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-06-6308 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. N.H suhtes tõkendiks kohaldatud vahistamine tühistada kohtumääruse jõustumisel. N.H karistuse algust arvestada alates tema vahistamisest, s.o 30.08.

1. a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 28.02.
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-6308 mõisteti N.H süüdi

§ 118

p 1 järgi (kannatanute xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx episoodis) ja

§ 117

järgi (kannatanu xxxxxxxxxxx episoodis).

§ 63

alusel mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele N .H -le Jõgeva Maakohtu 17.10.2005.

a otsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. 1

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.200527.02.

1. a, s.o 1 aasta 3 kuud 11 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 08.05.2007.a otsusega tühistati Viru Maakohtu 28.02.2007.a otsu s osaliselt ning N .H-le mõisteti karistuseks 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. 27.04.
2. a Tartu Ringk onnakohtu määrusega vabastati N.H vangistusest tingimisi 1 aasta 6 kuud ja 11 päeva enne tähtaega katseajaga kuni 08.
4. a.

§ 75

lg 1 kohaselt kohustati N.H katseajal järgima kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 sätestatud kohustusi.

20.09.

1. a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, kuna N.H ei ilmunud registreerimisele ega ole ka taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 15.10.
2. a esitas N.H avalduse ja palus kriminaalhooldus ümber määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusse, kuna ta soovis elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva maakond. N.H taotlus rahuldati. Kriminaalhooldus toimus rahuldavalt kuni 19.08.
3. a. Sinnani oli ta korrektselt täitnud talle pandud kohustusi. Kuid nimetatud kuupäevaks määratud kohtumisele hooldusalune ei ilmunud. Kriminaalhooldajal telefoni teel N.H kätte saada ei õnnestunud. Ka N .H vennal puudusid andmed tema asukoha kohta. Hiljem selgus, et N.H võib olla vahistatud Ecuadoris narkosüüteo eest. Kuna kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata, taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist. 14.10.
4. a toimus kohtuistung, kus kriminaalhooldaja ei osalenud, kuid esitas kirjalikult taotluse N.H tagaotsitavaks kuulutamiseks ja vahistamiseks. Kohtuistungil osalenud prokurör taotles asja arutamise edasilük kamist, kuna on informatsioon N.H võimaliku viibimiskoha kohta Ecuadoris ja oleks vaja täpsustada andmeid N.H täpse asukoha kohta ja nõuda kriminaalhooldajalt välja kirjavahetus Kriminaalteabe bürooga. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 20.10.
5. a esitas kriminaalhooldaja kohtule kirjavahetuse PPA Kriminaalpolitseiosakonna kriminaalteab e bürooga, millest nähtub, et N.H on 08.08.
6. a kinni peetud Ecuadoris Jose Joaquin Olmedo Rahvusvahelises Lennujaamas, kuna politsei narkootikumide kontrolli käigus avastati temale kuuluvast kohvrist musta kilega ümbritsetud must nahast kott 3228 gr kokaiiniga. 15.03.
7. a tegi kohus järelepärimise PPA Kriminaalpolitseiosakonna Kriminaalteabe büroole N .H täpse viibimiskoha kohta. 19.08.
8. a saabus vastus, milles teatatakse, et vaatamata korduvatele päringutele Ecuadori ametivõimudele, ei ole Kriminaalteabe büroole laekunud vastust N .H asukoha kohta. Vastuse saamisel lubati kohut koheselt teavitada. 21.02.
9. a määrusega kuulutas kohus N.H tagaotsitavaks, kuna tema tegelikku viibimiskohta pole võimalik muul moel kindlaks teha ja määras, et isiku tabamisel tuleb kohaldada tema suhtes vahistamist. Kohus tegi 22.09.
10. a ja 15.04.
11. a päringu Lõuna prefektuurile tagaotsimise tulemuste kohta, kuid politseil ei õnnestunud kindlaks teha süüdimõistetu asukohta. 30.08.
12. a saabus kohtule teave N.H kinnipidamise kohta 30.08.
13. a. N .H toimetati küsitlemiseks kohtuniku juurde. KrMS § 131 lg 4 tulenev küsitlemine toimus 31.08.
14. a, tõkendit ei muudetud. 17.09.
15. a kohtuistungil N.H kinnitas, et on rikkunud kontrollnõudeid – ta lahkus Lõuna -Ameerikasse, kus jäi vahele narkootikumide üle piiri vedamisega ja selle eest kandis ta 2

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Karistusseadustiku uus redaktsioon, mis tõi muudatuse ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sätetes, hakkas kehtima alates 01.01.2015.a. Käesolevas asjas tuleb N.H puhul siiski lähtuda varasemast, kuni 31.12.2014.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioonist (

§ 76

lg 5), mille kohaselt ei saanud koh us valida karistuse täitmisele pööramise, täiendavate kohustuste panemise ja katseaja pikendamise vahel. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis 3 -1-1-9-15 p 19 märkides, et 01.01.2015.a jõustunud

§ 76

lg 7 on kohaldatav üksnes siis, kui enne tähtaega vangistusest vabastatud süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid, talle pandud kohustusi või elektroonilise valve tingimusi 01.01.2015.a või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. a, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda vana redaktsiooni

§ 76lg 5.

Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem. Seega, kui kohtunik tuvastab , et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatu ei ole järginud kontrollnõudeid või täitnud talle pandud kohustusi, on ainsaks võimaluseks karistuse täitmisele pööramine. N.H on kontrollnõudeid ning talle pandud kohustusi rikkunud juba alates 2010.a, rikkumisi on süüdlane ise kinnitanud ning valmis minema karistust kandma. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumine, s.o oma elukohas mitte elamine ja ilma kriminaalhooldaja loata elukohast lahkumine, annavad aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud.ametnik jäi ka kohtuistungil esitatud taotluse juurde. Kohus on seisukohal, et N .H on suhtunud hoolimatult temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Oma käitumisega on ta näidanud, et teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekale teele käitumiskontrolli abil. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et N.H täitis esialgu küll käitumiskontrolli nõudeid üldiselt korrektselt, kuid alates 19.08.

1. a ei ilmunud hooldusalune registreerimiskohustust täitma ning tema asukoht oli pärast seda teadmata. Hilisemalt selgus, et ta oli elukohast lahkunud ja välisriigis toime pannud uue raske kuriteo - Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Kriminaalteabe büroolt 04.10.
2. a saadud info kohaselt peeti N.H 08.08.
3. a Ecuadoris Jose Joaquin Olmedo Rahvusvahelises Lennujaamas kinni narkootikumide kontrolli käigus ja viibis vahi all. N .H ise kinnitas kohtuistungil, et kandis Ecuadoris 5aastast vangistust narkootikumide üle piiri vedamise eest. N.H on lisaks registreerimiskohustuse täitmata jätmisele rikkunud ka kõiki teisi kohustusi. N.H oli teadlik talle määratud kohustustest ning oli teadlik ka rikkumise tagajärgedest. Kuivõrd kohtule laekunud info kohaselt on N.H võetud vahi alla Ecuadoris ja kandnud seal ka enda ütluste kohaselt karistust 5 aastat, siis saab asuda seisukohale, et ta on toime pannud ka uue kuriteo. Lisaks on ta sellega muutnud võimatuks kriminaalhoolduse. 3