Obsah (5)

§ 76§ 75§ 424§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-506 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Sen

§ 76

lg 5 alusel allutada A.P katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada A.P suhtes käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 2 ja 4 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist.

1. A.P-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. Määrata A.P-le kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel kriminaalhooldusosakonnale. Vangla ja saata Lääne-Harju määrus täitmiseks
3. A.P vabastada määruse jõustumisel.
4. KrMS § 180 alusel välja mõista A.P-lt riigituludesse kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.P vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne tähtaega A.P tunnistati Harju Maakohtu 10.02.2016.a otsusega süüdi

§ 424

järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.11.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks määrati karistuse kandmisele asumise kuupäev. Kohtuotsus jõustus 11.02.2016.a. 3 Karistuse kandmise algus oli 13.04.2016.a ja lõpp on 11.01.2017.a. A.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetaval toimunud vestlused sotsiaaltöötajaga. Distsiplinaarkaristusi on

1. Vangla toetab A.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma abikaasa juurde XXXX. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. A.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglas kolmas kord. Kannab karistust joobes juhtimise eest ja ähvardamise eest. Distsiplinaarkaristusi on neli. Elama asub XXXX abikaasa, poja ja ema juurde. Leiab, et töökoha leidmisega ei ole probleemi. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör, nõustudes vangla seisukohaga toetab A.P ennetähtaegset vabastamist. A.P karistusaja lõpp on 11.01.
2. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada A.P

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab süüdimõistetu vabastamist, nõustudes vanglaga ja prokuröriga. A.P soovib seoses oma tervisega vabaneda tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele, et katseaeg on 6 kuud, on ta nõus läbima katseaja ja täitma lisakohustusi. Ta on spetsialist autoremondi osas ja tema ütluste kohaselt on tal isegi kaks töökohta, kuhu on võimalik tööle asuda. Tal on olemas elukoht. Prognoositud uue kuriteo toimepanemise risk on küllaltki väike. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et A.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistet u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A.P kannab karistust teise astme kuritegude eest. Vangla ja prokurör toetavad A.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud 4 paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A.P olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik