1-15-7985/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. veebruar 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7985 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi A.H süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava A.H kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo Süüdistatav Kaitsja A.H . Isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 2 korda. Tõkend puudub. Vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. detsembri 2015 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Arvo Suubanile apellatsioonimenetluses A.H-le riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista A.H-lt välja p-s 3 nimetatud menetluskulud riigituludesse. A.H tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700090607 ja selgitus „A.H 1-15- 7985 kohtukulud“. 1 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. A.H anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles
10. veebruaril
11. a kella 01:15 paiku Rakveres Posti tn 13 juures mootorsõidukit Toyota RAV4 reg nr XXX . Uuringuaktiga nr 308T tuvastati A.H veres etanoolisisalduseks 2,28 +/- 0,06 mg/g.
12. Viru Maakohtu
13. detsembri
14. a otsusega tunnistati A.H süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
15. jaanuari
16. a otsusega mõistetud karistuse, 6 kuud vangistust võrra. A.H lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millist hakatakse lugema alates vanglasse saabumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.
17. Viru Maakohus leidis tõendeid nende kogumis uurides, et A.H-le esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. 3.1 Kohus osundas tunnistaja Õ-R.V. ütlustele, mis on kooskõlas ja haakuvad kohtumenetluses uuritud tõenditega – tunnistaja T.K. ütlustega, et A.H oli
18. veebruaril
19. a kell 01:45 alkoholijoobes, süüdistatava auto oli otsa tagurdanud teisele autole. Asjaolu, et A.H põhjustas liiklusõnnetuse, on tõendatud ka sündmustiku vaatlusprotokolli ja fototabelitega. Protokollis on kirjeldatud avariipaiga olustikku, fikseeritud kõik mõõdud. Dokumendist nähtub, et sõiduauto Toyota RAV4 on tagurdanud üle 12 m vastu sõiduauto Ford Sierra tagumist põrkerauda. 3.2 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 308T. Tõendi kohaselt määrati vereproovi uuringuga A.H veres etanoolisisalduseks 2,28+/-0,06 mg/g kohta. 3.3 Karistusregistri andmetel on A.H varem kahel korral (
20. septembril 2011 ja
21. jaanuaril 2015) karistatud KarS § 424 järgi. 3.4 Süüdistatav ei vaidlustanud kohtuistungil endal alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse kohaselt, ent vaidlustas sõiduauto juhtimise joobeseisundis. Tema ütluste kohaselt viibis ta liiklusõnnetuse momendil kõrvalistmel, mitte juhi kohal. 3.4.1 Kohus leidis, et selline versioon ei ole kohtus tõendamist leidnud. Isegi kui uskuda A.H juttu, et tema viibis sõiduauto käivitamise ajal kõrvalistmel, on selline käivitamine võrdsustatud LS § 2 p 41 sätestatuga, mille kohaselt tuleb mootorsõiduki juhtimiseks lugeda isiku igasugust tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas vms) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. 3.4.2 A.H ütlused, et ta käivitas auto kõrvaltistmelt, luges kohus mitteusaldusväärseteks ja ennast õigustavateks. A.H ütlused on ka vastuolulised: ühel korral andis ta ütlusi, et magas 2 sõiduautos, tal hakkas külm ja sel põhjusel käivitas auto, teisel korral andis ütlusi, et käis sõpra akna taga hüüdmas, teda ei tulnud, siis käivitas auto. 3.4.3 A.H ütlused ei ole eluliselt usutavad. A.H kinnitas, et käis sõpra hüüdmas akna taga ja pärast seda käivitas sõiduauto. Kohus pidas ebausutavaks, et isik pärast sõbra hüüdmist istub auto kõrvalistmele ja lülitab külma tõttu sisse auto mootori. Tunnistaja Õ-R.V. , kes mõne aja vältel jälgis A.H tegevust, nägi teda sõpra hüüdmas ja sõiduautoga liikuma hakkamas. Tunnistaja ei täheldanud, et sõiduauto oleks seejuures hüpanud või jõnksutanud. Lisaks pidas kohus ebausutavaks, et süüdistatav tõi sõiduauto pikemaajalise parkimise eesmärgil raamatukogu parklasse, magas seal mitu tundi ja käivitas seejärel külma tõttu auto. Ei ole usutav, et isik pargib õhtul kella viie ajal auto ära, läheb siis koju, tuleb mitme tunni pärast tagasi, ei leia koduvõtmeid, kuid leiab autovõtmed ja läheb autosse magama. 3.4.4 Tunnistaja T.K. ütluste juurde lisatud fotodelt on näha sõiduauto ees seismise kohas esistange jälg lumehanges, mille alusel võib teha järelduse, et A.H, sõites lumehange, tagurdas ja hakkas ära liikuma parkimiskohast. Kahetsusväärselt tagurdas ta seejuures sisse sõiduautole Ford Sierra. 3.5 Teo tehioludest nähtuvalt pani A.H teo toime otsese tahtlusega. Ta istus sõiduauto rooli olles eelmisel päeva õhtul alkoholi tarvitanud. Seega oli A.H teadlik alkoholijoobest. Ta sai aru, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda. 3.6 Karistuse mõistmise juures arvestas kohus KarS §-s 56 sätestatut, karistusraame. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava kinnitust, et ta tasus kannatanule tekitatud kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. A.H on varem kahel korral karistatud KarS § 424 järgi. Süüteo pani ta toime 10 päeva pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leidis, et isiku kriminaalne käitumine ei ole juhuslik, vaid tingitud hoolimatusest täita ühiskonna kehtestatud norme. Rahaline karistus ega vangistuse asendamine ÜKT-ga ei täidaks karistuse eesmärke. Kohus karistas A.H reaalse vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning liitis mõistetud karistusele Viru Maakohtu
22. jaanuari
23. a otsusega mõistetud karistuse. Lisakaristusena võeti A.H-lt ka juhtimisõigus 1-aastaks. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
24. Apellatsioonis taotletakse tühistada Viru Maakohtu otsus ja teha õigeksmõistev kohtuotsus. Kaitsja leiab, et kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus on uurinud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, mis viis A.H eksliku süüditunnistamiseni. Süüdistatava ütluste kohaselt käivitas ta auto juhi kõrvalistmel sooja saamiseks. Kuna auto oli eelnevalt pargitud tagasikäik sees, hakkas auto liikuma. Kohus ei lugenud süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks, jättes oma seisukoha põhjendamata. Kaitsja leiab, et olukorras, kus isik on joobes, külmetab ja ei pääse koju, kuna on võtmed kaotanud ja keegi tuttavatest ust ei ava, ei ole midagi ebaloomulikku selles, kui ta käivitab sooja saamiseks auto. Asjaolu, et ta seejuures ei kontrolli käigukangi asendit, viitab pigem hooletusele, mitte tahtlusele nagu tuvastas kohus. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et auto käivitamise ajal asus süüdistatav juhikohal. Üksi ülekuulatud tunnistaja vastupidist ei väida. Ka muud uuritud tõendid sellist väidet ümber ei lükka. A.H ei ole mootorsõidukit juhtinud liiklusseaduse § 2 p 41 mõttes. Ta ei mõjutanud juhtimisseadmeid, mootorsõiduki juhtimissuunda ega kiirust ning tema tegevus ei ole käsitletav mootorsõiduki juhtimisena alkoholijoobe seisundis. 3 A.H ütluste kohaselt auto esialgse parkimise ajal ja ka autosse magamamineku ajal sadas lund. Ta sõitis parkides sisse lumevalli, tagurdas veidi, keeras süüte välja ja auto jäi seisma. Kui kaugele auto tagurdati, kas see jäi mingil määral esiotsaga lumevalli, pole uuritud tõendite põhjal tuvastatav. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt oli tema saabudes sündmuskohale värske lume sees näha auto esiotsa jälg lumehanges. Tunnistaja Õ-R.V. ütluste kohaselt, kes jälgis auto liikumist, süttisid tagatuled, auto hakkas tagurdama. Mingit muud liikumist (ettepoole, mis kinnitaks kohtuotsuse järeldusi) ta ei näinud. Kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tuleks tõlgendada tema kasuks.
25. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus avaldada oma kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
26. veebruarini
27. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
28. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega, jätab apellatsiooni rahuldamata.
29. Antud juhul seisneb maakohtu otsusele etteheidetav rikkumine selles, et apellandi hinnangul on tõendeid hinnatud ühekülgselt ja puudulikult, mis lõppkokkuvõttena viis A.H süüditunnistamiseni. Ringkonnakohus apellandiga ei soostu. 7.1 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et
30. veebruaril
31. a kella 01:15 paiku Rakveres Posti tn 13 juures tuvastati mootorsõiduk Toyota RAV4 reg nr XXX , mille juurest peeti kinni A.H. Uuringuaktiga nr 308T tuvastati A.H veres etanoolisisalduseks 2,28 +/- 0,06 mg/g. Edasikaebuse põhisisuks on see, et A.H ei juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles. Ta viibis kõrvalistmel ja käivitas mootorsõiduki soojasaamiseks. Apellatsiooni puutuvalt märgib ringkonnakohus, et ka maakohtus oli hindamisel A.H sama kaitseversioon, milline on esitatud II astme kohtule. 7.2 Esmalt juhib apellatsioonikohus tähelepanu kohtupraktikas maksvusele pääsenud seisukohale, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). 7.3 Praegusel juhul apellatsioonikohus kriminaalmenetluse olulist rikkumist ei tuvastanud ning peab maakohtu otsust motiveerituks. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhistatud argumentatsiooni tulemusel jõudnud kriminaalkolleegiumi hinnangul õigele järeldusele süüdistatava süü tõendatuse, tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ning tõendite usaldusväärsuse osas. 7.4 Süüküsimuse otsustamisel ja tõendite hindamisel eelistatakse tõendeid, mis on kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega ning vastuoludevabad. Sellisteks tõenditeks luges kohus tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid. 7.5 Tõendite pinnalt tehiolude ja sündmuste rekonstrueerimisel on oluline osa ka elulisel usutavusel. Praegusel juhul on maakohus hinnanud süüdistatava ütlusi nii usaldusväärsuse kui ka 4 elulise usutavuse kriteeriumitest johtuvalt, leides, et A.H kaitseversioon on kummutatud. Kohus on välja toonud ka põhjused, miks ta peab A.H ütlusi eluliselt mitteusutavaks ning ebausaldusväärseteks (vt otsuse lk 5). Asjaolu, et kaitsja kohtu seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda seda, et kohus oleks rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid taasesitada. 7.6 Ehkki kumbki ülekuulatud tunnistajatest ei väida, et auto käivitamise ajal asus süüdistatav juhi kohal, ei tee kohtu vastavasisulist seisukohta põhjendamatuks. Kohus on viidanud T.K. ütluse juurde lisatud fotole, kust on näha, et sõiduauto ees seismise kohas on esistange jälg lumehanges, millest kohus järeldas, et A.H sõitis lumehange sisse, tagurdas ja hakkas parkimiskohast ära liikuma. Apellatsioonis on kaitsja kohtu järelduse tunnistaja Õ-R.V. ütlustega kahtluse alla seadnud. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kaitsja küsimusele, kas auto kuidagi muud moodi ka veel liikus enne tulede süttimist, vastas tunnistaja, et tema meelest küll ei liikunud (protokoll lk 25). Samas ei saa tunnistaja ütlustest järeldada, et need lükkaksid ümber kohtu seisukoha. Tunnistaja Õ-R.V. ei esitanud oma seisukohta kategoorilise arvamusena. Tema ütlustest nähtub samuti, et sündmust jälgis ta kolmandalt korruselt, mistõttu võis sõiduauto väike liikumine ettepoole jääda tunnistajale märkamata. Tunnistaja T.K. ütlustest, kes politseinikuna uuris sündmuskohta vahetult, nähtub, et oli näha, kuidas Toyota RAV4 oli püüdnud ka edaspidi liikuda, kuna värske lume sees oli näha auto esiosa jälg lumehanges (protokoll lk 20). Arvestades, et öösel sadas lund, ei oleks süüdistatava versiooni usutavuse korral (parkis auto eelmise päeva õhtul kell 17 lumevalli ja ajas siis natuke tagasi) sõiduauto esiotsa jälg lumel tunnistaja T.K. le paistnud värske jäljena. Eeltoodut arvestades saab teha ainuvõimaliku järelduse, et A.H versioon toimunust ei vasta kohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele. 7.7 Lisaks on kaitsja leidnud sedagi, et süüdistatav, olles sõiduauto kõrvalistmel, ei mõjutanud juhtimisseadmeid (süütelukk on süütesüsteemi osa, mitte juhtimisseade) ja auto käivitamine ei mõjuta sõiduki liikumissuunda ega kiirust. Seega ei ole A.H tegevus käsitletav mootorsõiduki juhtimisena. Isegi kui soostuda versiooniga, et sõiduauto käivitas A.H kõrvalistmelt, tuleb tema tegevust käsitleda mootorsõiduki juhtimisena. Praegusel juhul on apellant möönnud, et A.H käivitas sõiduauto, millel oli tagumine käik sees ning mootorsõiduk hakkas liikuma. Seega puudub vaidlus selles, et A.H viis seisva sõiduki liikumisse. Seejuures puudub vaidlus selleski, et A.H oli jätnud tagumise käigu sisse, mistõttu mõjutas tema tegevus kahtlemata ka sõiduauto liikumissuunda. Sündmustiku tehioludest nähtub, et sõiduk sõitis üle 12 meetri vastu sõiduauto Ford Sierra tagumist põrkerauda.
32. Kokkuvõtlikult leiab kohtukolleegium, et nii apellatsioonis esitatud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
33. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse A.H kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. Kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad A.H tekkinud menetluskulud summas 96 eurot isiku enda kanda. 5 /Allkirjastatud digitaalselt/ 6