KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 08.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 31.10.2016 koht Kohtuasja number 1-16-3277 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Gerda-Johanna Pello Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.U, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 06.06.2016 ja lõpp 31.05.2017 RESOLUTSIOON Vabastada K.U temale Viru Maakohtu 20.04.2016 otsusega nr 1-16-3277 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. valve Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 1 määrata K.U elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata K.U-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 31.05.2017, allutades K.U katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada K.U katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada K.U katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 , 4, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul vangistusest vabanemisest alates; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis; alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata K.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada K.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista K.U-lt menetluskuluna riigituludesse 199.20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700029347 ning selgitusse märkida „K.U , 1-16-3277, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 199.20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu K.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, K.U-le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 27.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.04.2016 otsusega tunnistati K.U süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 11 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus K.U karistuse kandmisele saabumise aega, s.o 06.06.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik kolmandat korda. 01.08.2016 paigutati kinnipeetav Viru Vangla Avavanglaosakonda. Vangistuse jooksul on isik töötanud majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik asuks vabanemisjärgselt elama eramusse aadressil xxxx, mille omanikuks on kinnipeetava ema M P. Antud eramu vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Eramus elavad igapäevaselt kinnipeetava ema ja vend K M, kes on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud, et isik saaks võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valvega asuda elama antud elukohta. Isikul ei ole põhiharidust, kuid tema sooviks on omandada põhiharidus ja eriala xxxx. Kinnipeetaval on oskused järgmistes töövaldkondades – siseviimistlustööd, metsatööd ja farmitööd. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tagaks xxxx juhataja A H isikule vabanemisjärgse töökoha, kui kinnipeetav ise oleks sellest huvitatud. Isiku suhted perekonnaga on head. Kinnipeetava perekonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud vend, kellega koos kinnipeetav pani toime kuriteo. Vangla hinnangul on isik mõjutatav ning paneb kuritegusid toime teiste inimeste survel. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav peab alkoholi tarvitamist enda puhul probleemiks, kuid tal on olemas motivatsioon alkoholi mitte tarbida, sest tema elukaaslasel on sündimas laps. Narkootikumide tarvitamise osas ohtlikkus ja risk puudub – isik on proovinud narkootikume, kuid ei tarvita neid. Kinnipeetav on impulsiivne, tegutseb tunnete ajel ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Isik suudab teatud määral mõista teiste inimeste arvamusi, kuid ta ei suuda ennast panna täielikult teiste inimeste olukordadesse. Ühtlasi on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (tarbis alkoholi). Tulevikueesmärgid on isikul seotud lapse sünniga ning elukaaslasega ühise kodu rajamisega. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb vangla hinnangul mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning oht on suur, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 25 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla K.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.05.
- Käitumiskontrolli ajaks teeb vangla ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21,4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku 2 kuud. Prokuratuuri seisukoht 3 Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas – distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel töötamine, avavanglaosakonnas paiknemine – viitab sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ühtlasi võib vangla iseloomustuse põhjal hinnata kinnipeetava käitumist laitmatuks. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Karistusaja lõpuni saaks kestva käitumiskontrolli aja jooksul kinnipeetaval jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski ja süüdimõistetu saaks kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning käitumiskontrolli ja elektroonilise järelevalve kestuse kohta kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur K.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist Maakohtu istung 31.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et kui ta varasemalt ei mõelnud millelegi, siis nüüd on tal olemas elukaaslane ja kindel elukoht. Ühtlasi on sündimas esimene laps, kelle kasvatamisest soovib ta osa võtta. Isik püüab loobuda alkoholist ning on nõus minema alkoholiravile. Kinnipeetav on nõus ka elektroonilise järelevalvega. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne töökoht, kus isik töötas enne vangistust. Tal on olemas toetav perekond ning perre on sündimas laps. Samuti vajab hooldamist kinnipeetava ema, kelle tervis on halb. Isik on tänaseks teinud tõsised järeldused ning on otsustanud hakata elama seaduskuulekat elu. Isik tunnistab oma probleeme seoses alkoholiga ning on nõus minema vabatahtlikult ravile. Eeltoodust lähtudes palub kaitsja, et kinnipeetav vabastataks enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetavat ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Lisaks on isik töötanud vangistuse jooksul majandustöödel. Positiivseks saab lugeda ka asjaolu, et K.U paikneb 4 alates 01.08.2016 Viru Vangla Avavanglaosakonnas. Eeltoodust tulenevalt saab kohus iseloomustada kinnipeetava käitumist vangistuses igati positiivselt. Vabanedes on isikul olemas elukoht ning tema suhted perega on head, mis omab kohtu hinnangul positiivset mõju kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Lisaks lubas xxxx juhataja A H tagada isikule vabanemisjärgse töökoha, mis aitaks kaasa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule vabaduses. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30 %, mille puhul on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, kuid kohtu hinnangul maandab eelnevalt nimetatud riski isiku nõusolek minna alkoholiravile. Kuigi isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (isik tarvitas alkoholi), tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus K.U tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5