lg 5 alusel allutada S.M katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1, 3. Kohaldada S.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2 4 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2015.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 7 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud ja 25 päeva.
kuni 15.12.2015.a, s.o. 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 vangistus 9 kuud ja 22 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati karistuse kandmisele asumise aeg. Kohtuotsus jõustus 23.01.2016. a. Karistuse kandmise algus oli 24.05.2016.a ja lõpp on 18.03.2017.a. S.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et tema suhtes ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma vanematele kuuluvasse majja XXXX. Vabanemisel on võimalik asuda tööle XXXX OÜ-s. S.M soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus kuue kuulise katseajaga. XXXX. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Karistustest oli üks noomitus, distsiplinaarkaristusi ei ole. Töökoht on olemas, XXX OÜ, juhiabi. Kahetseb oma tegu ja on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör S.M-ile katseaja määramist ja allutamist
sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja ühineb prokuröri ja vangla arvamusega ning toetab S.M-i ennetähtaegset vabastamist. On näha, et ta on teinud endale vastavaid järeldusi. Tal on olemas elukoht ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.M on vanglas esimest korda, ta kannab karistust teise astme kuriteo eest. Vangla ja prokurör toetavad S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud 3 kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.M olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.