lg 5 alusel allutada L.K katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada L.K suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvati karistusest kantuks eelvangistusaeg 2 päeva (01.01.2016-02.01.2016) ning ärakandmata karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 28.08.2015.a otsusega mõistetud 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja L.K kohustati ilmuma kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Kohtuotsus jõustus 20.04.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 17.06.2016.a ja lõpp on 13.05.2017.a. L.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav viibib alates 21.06.2016 ravil Vangla Maardu üksuses. Distsiplinaarkaristusi ei ole. 2 L.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma emale kuuluvasse korterisse XXXX. Korteris elab L.K XXXX XXXX, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd ehitusfirmas XXXXOÜ-s. L.K soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus kuue kuulise katseajaga. Elama asub XXXX kuuluvasse korterisse XXXX. Kriminaalkorras karistatud seitse korda. Karistust kannab joobes juhtimise eest. Alkoholiga probleeme ei ole. Eelnevad kriminaalhooldused on kulgenud normaalselt. Töökoht on olemas vabaduses XXXXOÜ. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab L.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör L.K allutamist
sätestatud käitumiskontrollile ja määrata katseaeg kuni kandmata karistusaja lõpuni ehk kuni 13.05.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et L.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. L.K käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad L.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud L.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab L.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on L.K olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest 3 oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.