ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.P , IK XXX; sünniaeg: 27.mai 1970.a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealised ülalpeetavad puuduvad; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine alates 12.oktoobrist 2016.a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.P
ja 424 järgi ja mõista karistuseks, kohaldades
lg 2 alusel suurendada B.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 02.juuni 2016.a kohtuotsusega nr. 1-16-3536 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o neli
alusel lugeda karistuse kandmise aja algust alates B.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.oktoober 2016.a. B.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta tühistamata kuni kohtulahendi jõustumiseni.
lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina B.P-le kuuluv sõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX, mis on arestitud Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2016.a määruse nr. 1-16-8896 alusel ja asub aadressil Tartu, Tähe 106. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista B.P-lt sundraha kolmsada nelikümmend viis
Veel süüdistatakse B.P selles, et tema isikuna, keda on 02.juunil 2016.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr. 1-16-3536 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis
lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis 10.oktoobril 2016.a kella 20.41 paiku Tartu maakonnas Rannu vallas Vaibla külas Tartu-Viljandi mnt 36.km-l mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust hoidis teadlikult kõrvale talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Sellega pani B.P toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaslt
ja § 424 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.P-le
lg 1 alusel karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada B.P-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 02.juunil 2016.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-16-3536 mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.
alusel lugeda karistuse kandmise aja algust alates B.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.oktoober 2016.a.
lg 1 p 1 alusel võtta B.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.
lg 1 ja lg 2 alusel konfiskeerida B.P-lt kuriteo toimepanemise vahendmootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX. B.P on nõus sõiduauto konfiskeerimisega. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks advokaat Anu Pärtel poolt osutatud õigusabiteenus summas 24 eurot + 48 eurot + 24 eurot, kokku 96 eurot, joobe tuvastamise tasu 14 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot. Menetluskulud kokku 755 eurot. Arvestades asjaoludega, et isikul puuduvad käesoleval ajal sissetulekud, isikul on eelmise kohtuotsuse järgi veel tasumata osa menetluskulusid, siis on ilmselge, et kogu menetluskulude tasumine käib isikule üle jõu. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub osa sundrahast, s.o 345 eurot, advokaadi tasu 96 eurot ja joobe tuvastamise tasu 14 eurot, kokku tasub 455 eurot. Ülejäänud summa - 300 eurot jääb riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.P tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina B.P-le kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX. Nimetatud sõiduk on konfiskeerimise tagamiseks Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2016.a määruse nr. 1-16-8896 alusel arestitud ja sellele on Maanteeameti liiklusregistris seatud käsutamise keelumärge.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda
Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud B.P poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast tegevust jätkanud, pannes käesoleva kohtuotsuse aluseks olevad teod seejuures toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning ajal, mil tal kehtis eelmise kohtuotsuse määratud lisakaristus. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas B.P mootorsõidukit Audi 80, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel talle. Nimetatud sõidukiga on toime pandud ka tema eelmine kuritegu, mille eest teda karistati 02.juuni 2016.a kohtuotsusega nr. 1-16-3536. Kohus leiab, et kuna nimetatud autot on B.P korduvalt kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina
Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada B.P-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Menetluskuludena kuulub B.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, joobe tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et esineb alus KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks arvestades siinkohal väljamõistetavate menetluskulude suurust, seda et B.P on puudunud käesoleval ajal seoses vahistuses viibimisega sissetulek ja et ta asub kandma pikemat vangistust. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.