1 Kriminaalasi nr 1-16-5132 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Kohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5132 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 751

lg 3 p 1 määrata U.L-i elektroonilise ( kuus) kuud.

§ 76lg 5, 78 p 2 määrata U.L-ile k ohtumääruse jõustumisest kuni 11.09.2017.

Kohustada U.L kontrollnõudeid: valve 6 tähtajaks katseaeg alates käesoleva katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud 2 - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 ,4,7,8,9 sätestatud Kohustada U.L katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata U.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada U.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP (asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn) kasuks 93 (üheksakümmend kolm eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 15,50 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt määratud korras süüdimõistetu U.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 93 (üheksakümmend kolm) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. U.L tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele m ärkida viitenumber 99916700047390 ning selgitus: „U.L , 1-16-5132, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.11.2016 Viru Maakohtule id materjal kinnipeetava U.L-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.L kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 20.06.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5132 mõistetud karistust , mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. U.L tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti U.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.04-24.04.2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning U.L-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates 14.04.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist 2 karistust on kehtivad, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on kindlalt välja kujunenud kõik kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, lisandunud on joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi tarbimine. Kinnipeetavale 07.09.2016 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt peaks ta läbima sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine
2. a IV kvartalis, mis on aga asendatud programmiga Viha juhtimine ning mille orienteeruv lõpp on 30.12.
3. Toimunud on üks kohtumine 04.11.2016, kus teemaks oli vihakäitumise mõistmine, enesevalitsuse kaotamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Sõltlastele mõeldud programmi Eluviisitreening jätkutegevus omandatu kinnistamiseks on planeeritud
4. a I kvartalisse. Alates 20.10.2016 töötab kinnipeetav majandustöödel . Isiku käitumine vanglas käesoleva karistuse ajal on nõuetekohane, intsidente toimunud ei ole. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisel asub kinnipeetav elama ema juurde, 1-toali sesse korterisse xxxx. Elektroonilise valveseadme paigaldamise võimalus ja ema nõusolek on olemas. Põhiharidus e omandas kinnipeetav Narva
5. koolis, keskerihariduse Narva KKK nr 14 masinatöölise laia profiiliga erialal. Pärast seda asus isik kohe tööle. Riigikeele tase on isikul A
6. Kinnipeetav ei ole rohkem motiveeritud õppima riigikeelt. Enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Enne vangistust oli kinnipeetav registreeritud Töötukassas. Ametlikult on ta töötanud 5 aastat "Balties" treialina. Kinnipeetava enda sõnul töötas ta viimasel ajal mitteametlikult autojuhina. Kuriteod ei ole seotud majandusliku kasu saamisega või puudulike toimetulekuoskustega. Tasumata nõudeid on isikul TÄITISE andmetel 19 542 eurot, isik on motiveeritud neid likvideerima. Garanteeritud töökoht on kinnipeetaval xxxx kuutasuga 450 eurot kuus. Esialgu on ka ema majanduslik tugi. Peale elektroonilise valve lõppu soovib isik minna välismaale ehitusele tööle, oskused selleks on olemas. Ema N D suhtleb kinnipeetav regulaarselt. Ema on xxxx ja ootab poja vabanemist, et viimane oleks talle toeks. Eelmisest abielust on kinnipeetaval poeg M D (s. xxxx), suhted temaga on 4 head, maksab talle ka elatisraha. Teise abikaasa suhtes on isik toime pannud kuriteo (abielu on tänaseks lahutatud). Kinnipeetava suhtlusringkonnas oli kriminaalse taustaga isikuid, kuid väidetavalt ta enam nendega ei suhtle. Elustiil oli siiani riskiv ja hoolimatu. Enamus süütegudest on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi kuritarvitamisel võib kinnipeetav muutuda agressiivseks teatud isikute suhtes. Varasemalt on ta vangistuses läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik ise ei pea alkoholi tarbimist enda puhul probleemiks. Ta on kindel, et tuleb sellega toime. Viru Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik kinnitas, et umbes 18-aastaselt proovis ta kanepit, kuid kuna see ei meeldinud, siis rohkem pole ta midagi proovinud. Narkojoobes juhtimise kohta selgitas kinnipeetav, et teadlikult tema narkootikume tol päeval ei tarbinud. Seltskonnas olles (tähistas oma sünnipäeva) võis seda keegi talle joogi sisse panna. NPALS alusel 18.06.2015 karistamise kohta ei osanud isik midagi öelda, ei mäletanud, mis oli sel korral. Narkosõltuvu st diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul oln ud psühhiaatrilisi probleeme, ta on vajanud ka vastavat ravi. Agressiivsus ja impulsiivsus ilmnevad alkoholijoobes olles. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme. Ta omab kindlaid eesmärke tuleviku suhtes, mis on seotud töötamise ja perekonnaga. Ta tahab olla ema kõrv al emale raskel ajal. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid nüüd lubab kõiki nõudeid järgida. Isikul ei esine kriminaalseid hoiakuid ning ta on valmis loobuma kuritegelikust käitumisest. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 31%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav U.L egselt. ennetähta Kui kohus otsustab U.L-i vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis on uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,4,7,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb va ngla ettepaneku määrata 6 kuud, katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s. o kuni 11.09.2017 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Aleksand r Dudini lähedaseks on ema N D. Kinnipeetav on lahutatud, abielust on poeg M D (xxxx ). Seejärel on kinnipeetav abiellunud teist korda, abielu on samuti lahutatud. Ema suhtleb kinnipeetavaga telefonitsi. Suhted emaga on head ja toetavad. Isa on surnud
7. a. Ema arvamusel on kuriteo toimepanemise põhjuseks konfliktsed suhted endise abikaasaga. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxxx. See on ühetoaline korter, kus elab praegu kinnipeetava ema üksi, kes on ka korteri omanik. Võlgnevusi korte ril kommunaalteenuste eest ei ole. Kodukülastuse teostamisel elamistingimuste ja koduse olukorra väljaselgitamiseks selgus, et korteri üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Ema on nõus sellega, et U.L-ile kohaldatakse elektroonilist valvet sellel pinnal, ta on allkirjastanud sellekohase nõusoleku. Rahvastikuregistri andmetel on U.L-i elukohaks xxxx. Telefonivestluses xxxx juhatuse liikme V R selgus, et U.L-ile garanteeritakse töökoht . xxxx xxxx Töökoht xxxx asub . U.L on selles ettevõttes töötanud enne vangistust 8 kuud. Varem on U.L olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus lhoolduse kriminaa nõudeid. Juhul kui kohus peab otstarbekaks U.L-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb 1 ,4,7,8,9 sätestatud kohustused. ettepaneku määrata U.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. U.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on valmis alkoholi tarvitamisest loobuma. Kui on vaja, 5 võib ka ennast kodeerida. Tööle asub ta xxxx xxxx. Ta tahab vanglast vabaneda ja elada seaduskuulekalt. Abiprok urör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, ei soovi et võtta osa U.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei ole vastu nimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele. A. Dudini vanglas käitumise positiivsed asjaolud - distsiplinaarrikkumiste puudumine, majandustöödel töötamine, sotsiaalprogrammis Viha juhtimine osalemine jm - viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Võttes arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja juba ära kantud karistusaega ning kinnipeetava nõuetekohast käitumist vangistuses, leiab prokuratuur, et isiku ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalvega on põhjendatud. Vabanemisjärgne eluase on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on andnud vastava nõusoleku elektrooniliste valveseadmete paigaldamiseks. xxxx on U.L-ile garanteeritud töökoht. Katseajal saaks U.L kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 11.09.
8. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdimõistetul tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine annaks U.L-ile võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 04.11.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta ja elektroonilise valve kestuse kohta. Lähtudes KarS § 76 lg 5, teeb prokurör ettepaneku määrata U.L-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, st kuni 11.09.
9. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur U.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja leidis, et U.L-i osas on õigustatud tema ennetähtaegne vabastamine. U.L on olemas kindel elu- ja töökoht. U.L tahab täita rahalisi nõudeid. Samuti on tal olemas lähedane isik - ema, kes toetab teda moraalselt ja algul ka materiaalselt. Positiivne on see, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab tema suhtumist kehtivatesse normidesse. Vanglas on isik hõivatud tööga. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis, millest on abi saanud. U.L soovib oma elu uuesti alustada. Tänaseks päevaks tal probleeme alkoholiga ei ole. Allutades U.L-i elektroonilise valve alla, aitab see teda distsiplineerida, tema üle järelevalvet teostada. Vangistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud. Kaitsja leiab, et U.L on võimalik vabastada karistuse kandmiselt, kohaldades tema suhtes elektroonilist valvet. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, ku ulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.L-i võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda 6 vaatamata sellele, et teda on 5 korral kriminaalkorras karistatud, millest 2 karistust on kehtivad ning et reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. U.L-i käitumine vangistuses on olnud positiivne, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Alates 20.10.2016 töötab kinnipeetav majandustöödel. Isik osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mille orienteeruv lõpp on 30.12.
10. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on U.L olemas kindel elukoht ning lähedastest ema, kellega suhted on head ja toetavad ning kes on valmis poega vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht xxxx xxxx, mis aitab vabanemisel majanduslikult toime tulla. Kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks on alkohol (diagnoositud alkoholisõltuvus), kuid isik on endale sellest tulenevat ohtu teadvustanud. Vangla ja prokuratuur toetavad U.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus U.L viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kinnipeetava käitumiskontrollile allutamisega ning talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava U.L-i elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et U.L-ile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 93 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik