lg 5, 78 p 2 määrata M.N-ile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada M.N-i katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,4,8 sätestatud Kohustada M.N-i katseajal järgima
lg 2 p 2,2 järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata M.N kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada M.N karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.N kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 21.05.2015 kohtuotsuse kohaselt, millega ta tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati M.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust 30.09.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.201521.05.2015.a, s.o 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva. M.N kannab nimetatud karistust alates 16.11.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Esimese kriminaalkaristuse sai isik ametniku solvamise eest. Käesolevat karistust kannab ta karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. Ka varasemalt on isikut karistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest, samuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetavale 25.01.2016 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud liiklusohutusprogrammi (LOP) läbimine, eesti keele kursustel osalemine ning tööhõive vastavalt vangla võimalustele. Perioodil 04.04.2016-02.05.2016 läbis kinnipeetav LOP programmi. Kinnipeetav teadvustab oma kuriteo tagajärgi ja ohtu ühiskonnale. Isikul on 3 motivatsioon õigekskuulekaks eluks. Tulevikus otsib ta alternatiive ega istu enam autorooli, olles alkoholijoobes. 29.06.2016 lõpetas kinnipeetav riigikeele A1 taseme kursuse. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Isiku elukoht on xxxx, kus isik ka reaalselt elas koos abikaasa ja tütrega. Võimaliku vabanemise korral läheb kinnipeetav elama xxxx õele kuuluvasse kahekordsesse majja, kus elavad ka ema ja isa. Majas on kokku kuus eluruumi ning ruumi jagub kõigile. Kinnipeetaval on kõrgharidus Tartu Ülikoolis õppis ta õigusteadust, lõpetas 1985 ning on sellest ajast erialal töötanud. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt, ta on motiveeritud õppima eesti keelt. Enne vangistust töötas isik ametlikult xxxx, kus tegeles juriidiliste küsimustega, samuti on ta eraisikutel aidanud koostada juriidilisi dokumente ja esindanud neid kohtus. Sissetulekuallikaks oli nii enda kui ka abikaasa palk. Isiku sõnul tuli perekond majanduslikult toime. Pereliikmed on nõus isikut vabanemisjärgselt igati toetama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht xxxx. Maksmata haginõudeid on summas 1089,90 eurot, motivatsioon tasumiseks vähene. Kinnipeetav on abielus. Suhted abikaasa V M ja täisealise tütre E M on head ja toetavad, tütar omandab kõrgharidust. Vanemateks on ema T Z (sünd xxxx) ja isa A Z (sünd xxxx), kellega suhted on toetavad. Kinnipeetav on hariduselt jurist. Isiku arvates väldib ta mõttetut riski, ehkki talle ei pruugi meeldida rutiin. Kuriteod viitavad riskeerivale käitumisele liikluses. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Liikluses on ta käitunud läbimõtlematult, impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata, seades ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid. Isiku sõnul kontrollib ta oma alkoholi tarvitamist ning sellele järgnevat käitumist. Sõltuvust ei ole meditsiiniliselt tuvastatud. Isik on teadlik ohutust liikluskäitumisest, ohuolukordade vältimisest ja võimalustest riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Kinnipeetav näeb seoseid alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel. Ta tunnistab, et kui tarvitab alkoholi, siis võib rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid langetada, mida hiljem kahetseb. Seoses alkoholi tarbimisega võib isiku käitumine liikluses jätkuvalt olla riskiv ja hoolimatu. Narkootikume ei ole kinnipeetav elu jooksul tarvitanud. Oktoobris 2012 sattus isik jalakäijana avariisse ja sai vigastuse. 01.03.2013 käis ta operatsioonil, millele järgnes pikk taastusperiood, määrati ajutine töövõimetus. Karistused, sh kriminaalhooldus, ei ole mõjutanud isikut oma käitumist muutma, tema käitumine liikluses on endiselt impulsiivne, riskiv ja hoolimatu. Probleeme ta teadvustab ja mõistab, põhjust ja tagajärge seostab, kuid oma tegude puhul ei mõtle võimalikele tagajärgedele. Korduvad liiklussüüteod viitavad hoolimatule ja riskeerivale liikluskäitumisele ja ükskõiksele suhtumisele kaasliiklejate suhtes. Juristina omab isik kindlat ettekujutust õiguskuulekusest ja reeglite järgimise olulisusest, vaatamata sellele on ta korduvalt toime pannud liiklusrikkumisi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb vangla ettepaneku määrata M.N-ile katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, ehk kuni 13.03.2017.a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.N-ile
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx on ema ja isa. Kinnipeetava perekond – abikaasa ja täiskasvanud tütar elavad xxxx. Perekonna otsus kinnipeetava vabanemiseks xxxx oli ühine. Suhted abikaasaga on vanemate sõnul suurepärased. 4 Suhted vanemate ja õega on head ja toetavad. Enne vangistust elas M.N xxxx, seetõttu suhtlusringi kohta sugulased suurt midagi arvata ei osanud. Kuriteo toimepanemise põhjuseks peetakse probleeme alkoholiga. Rahvastikuregistri andmetel on M.N abielus, suhete alla on märgitud ema-isa, abikaasa V M, tütar E M (sünd xxxx). Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud xxxx. Sellel aadressil asub eramaja – elamispinda 122 m2, omanikuks on kinnipeetava õde. Majas on kokku kuus eluruumi. Majas elavad kinnipeetava ema ja isa, samuti õde. Majas on olemas ahjuküte, sees on vesi, kanalisatsioonisüsteem, kõrvalhoones asub saun. Kõik pereliikmed on nõus sellega, et kinnipeetav asub nende juurde peale vabanemist elama. M.N-ile on garanteeritud töökoht xxxx. 04.07.2016 telefonivestluses kinnitas selle juhatuse liige V K, et M.N-ile garanteeritakse töökoht nende ettevõttes xxxx. Töökoht on xxxx. V K selgitas, et kinnipeetavat soovitas talle tuttav, kes M.N-i professionaalseid õigusalaseid teadmisi, oskusi esile tõi. Äriregistri teabesüsteemi 17.05.2016 andmetel xxxx seisuga 04.07.2016 maksuvõlg puudub. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on M.N-i määratud ühel korral. Katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et M.N pani toime uue kuriteo üldkasuliku töö tundide sooritamise esimesel kuul. M.N ei sooritanud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, kuid mitte vähem kui kuus kuud peale kohtumääruse jõustumist ning määrata M.N-ile
M.N ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui ta vabaneb tähtaegselt, siis asub elama aadressile xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral asub elama vanemate juurde aadressile xxxx. Ta ei saanud sooritada ühtegi üldkasuliku töö tundi, sest esimesele kriminaalhooldaja väljakutsele tuli politsei ja viis ta minema. Põhjuseks, miks politsei välja kutsuti, oli see, et ta tuli kohtumisele oma autoga ja kriminaalhooldaja arvas, et see on rikkumine. Nende esimene kohtumine lõppes sellega ja rohkem nad ei ole teineteist näinud. Kõiki tema edasisi katseid sooritada üldkasuliku töö tunde, kriminaalhooldaja eiras. Ta ei taha, et kohtul jääks mulje, et ta soovib ennast õigustada, ta tahab vaid olukorda selgitada. Ta tahab selgitada ka seda, miks soovib enne tähtaega vabanemisel minna vanemate juurde. Tema vanemad on xxxx ja xxxx aastat vanad. Tal on kokkulepe abikaasa ja tütrega, et esmalt aitab ta vanemaid. Mis sest, et tal on koos abikaasaga ühine firma ja töökoht olemas. V abanemisel läheb ta tööle xxxx. Ta tahab aidata vanemaid ja ise toime tulla. Ta on aasta juba vanglas olnud ja see on olnud küllalt pikk aeg, et mõistus pähe tuleks. Tema teod peavad näitama, et ta on muutunud. Ainuke mida ta palub, on anda talle võimalus vabaneda enne tähtaega. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 12.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetav M.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vangistuses (liiklusohutusprogrammi /LOP/ aktiivne ja motiveeritud läbimine, eesti keele A1 tasemeõppes osalemine jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vanglas viibib ta esimest korda. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 13.03.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks M.N jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo 5 toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta. Prokurör teeb kohtule ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kuus kuud. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur M.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.N-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et isikut on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Isikul on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud liiklusohutusprogrammi ning lõpetanud riigikeele A1-taseme kursuse. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht ning perekonna toetus. Kinnipeetaval on kõrgharidus ning talle on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx xxxx. Seega on isikule tagatud majanduslik toimetulek vabaduses. Kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks on alkohol, kuid isik on endale sellest tulenevat ohtu teadvustanud. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks M.N-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamisega. Lähtudes
Katseajaks tuleb kinnipeetav allutada
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, määrates talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.03.2017. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.