1-15-7385/36

1-15-7385 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-7385 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Vangla esitatud materjalid J.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.U (XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 06.02.2017.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.11.2017.a, millest esimeseks 1 (üheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid: sätestatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada J.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. J.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. J.U vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja J.U-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.01.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 23.09.2015.a kohtuotsusega tunnistati J.U süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuu ja 27-päevase vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 06.09.2016.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele J.U-le Harju Maakohtu 23.09.
6. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Loeti J.U karistuse kandmise alguseks 31.08.
7. a. Karistuse kandmise algus oli 31.08.2016.a ja lõpp on 06.11.2017.a. 3 J.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas kannab karistust teist korda. Vangistuse ajal on toimunud vestlused psühholoogiga, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. J.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel moodustavad päritolu pere ema, kellega pidavat suhted olema elukaaslase sõnul head ning mida kinnitas ka ema telefoni teel. Kinnipeetava praeguse elukaaslasega on suhted head ja toetavad, koos oldud 1,5 aastat, suhtlevad telefoni teel. J.U on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabanemist aadressil Xxxx, kuhu on kinnipeetaval rahvastikuregistri andmetel ka sissekirjutus ning kus elas ka ennem vangistust. Korteri omanik on kinnipeetava ema, kes ise elab teisel aadressil. Antud aadressil elab elukaaslane hetkel üksinda. Korter on elektroonilise valve seadme paigaldamiseks sobilik ning vastab kõigile vajalikele tingimustele. Olemas on nii korteri omaniku kui ka elukaaslase kirjalik nõusolek kinnipeetava vabanemiseks sinna elektroonilise valve seadmega. Ennetähtaegse vabanemise korral on taotluse andmetel märgitud, et J.U on pärast vabanemist võimalik asuda tööle firmas Xxxx OÜ. 7.12.2016 helistas ametnik selle firma juhatajale, et antud infot kontrollida. Firma juhataja sõnul töötas kinnipeetav neil kunagi, kuid ei ole nõus teda enda juurde enam tööle võtma ja nõusolekut ei andnud. Kinnipeetava ema sõnul on ta valmis poega pärast vabanemist jätkuvalt toetama, teeb seda ka praegu saates pojale vanglasse raha. J.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta J.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, nõustudes Vangla seisukohaga, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on neljal korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib teist korda. Praegust karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangla andmetel on isikul hetkel tasumata nõudeid summas 1224,09 eurot. Vangla hinnangul on J.U ohtlik avalikkusele, kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 56%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 56%. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Õiguslikku hoolimatust ja riskeerivat elustiili näitab ka asjaolu, et isik ei suhtu tõsiselt kriminaalhoolduse reeglitesse (probleemid õigeaegse registreerimisega, alkoholi tarbimine, nõudmiste eiramine). Tulenevalt eeltoodust ei ole J.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Prokuratuur ei soovi J.U tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 4 Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vangistus on pannud J.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on J.U olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning J.U on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/