1-12-3031/13

(09230100773)Kohtunik Ingrid Kullerkann Ave Mõistlik D Smirnova H.R süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses. Maksim Kink H.R , isikukood XXX, elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel vene keel (valdab eesti keelt nii kõnes kui kirjas), töökoht puudub, tõkend – käesoleval ajal tõkendit kohaldatud pole. Kriminaalkorras varem karistatud 4-l korral: • 08.12.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus 1 aasta; • 22.07.2002.a. Lääne Maakohtu otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 alusel vabadusekaotus 1 aasta; • 23.05.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 ja KrK § 139 lg 2 p 2 alusel vangistus 2 aastat 6 kuud, liidetud Lääne Maakohtu 22.07.2002.a. otsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks vangistus 2 aastat 2 kuud; • 08.06.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 257, § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 5 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud 16 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.03.2009.a. kohtumäärusega. Kaitsja Väärteokorras karistatud 5-l korral. Milvi Söörd 1 RESOLUTSIOON

1. H.R süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.
3. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta H.R-ile mõistetud tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.R ei pane temale määratud 24 (kahekümne nelja) kuu pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).
4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada H.R järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata H.R-ile lisakohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 05.06.2014.a.
6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.R-ile määratud 24 (kahekümne nelja) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.06.2012.a.
7. H.R-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja MF summas 26.84 eurot (kakskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend neli senti), kaitsja MB summas 31.96 eurot (kolmkümmend üks eurot ja üheksakümmend kuus senti) ja kaitsja MS 172.80 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 30 eurot (kolmkümmend eurot).
8. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.R, 1-12-3031, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2
11. M R (endine L ) tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.R-ilt kannatanu MR kasuks välja 11 073.44 eurot (üksteist tuhat seitsekümmend kolm eurot ja nelikümmend neli senti).
12. V K tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.R-ilt kannatanu V K kasuks välja 32 594.94 eurot (kolmkümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend neli eurot ja üheksakümmend neli senti).
13. N K tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.R-ilt kannatanu N K kasuks välja 2339.07 eurot (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja seitse senti).
14. M M (endine P ) tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.R-ilt kannatanu M M kasuks välja 1894.34 eurot (tuhat kaheksasada üheksakümmend neli eurot ja kolmkümmend neli senti).
15. M R tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.R-ilt kannatanu M R kasuks välja 2424.81 eurot (kaks tuhat nelisada kakskümmend neli eurot ja kaheksakümmend üks senti).
16. D M(endine P ) tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.R-ilt kannatanu D Mkasuks välja 8308.51 eurot (kaheksa tuhat kolmsada kaheksa eurot ja viiskümmend üks senti), milline summa tuleb tasuda D Marvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbankis.
17. Asitõendid – H.R-i elukohas XXX 01.07.2011.a. läbiotsimisel ära võetud T OÜ dokumentatsioon, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 27.06.2012.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel, olles teadlik, et M R (endine L ) on huvitatud endale kuuluva korteromandi aadressil XXX, Tallinn remondist, pakkus M R nimetatud teenuse osutamist varalise kasu saamise eesmärgil. 3 H.R , esinedes T OÜ juhatuse liikmena ning väites, et nimetatud äriühing on spetsialiseerunud ehitus- ja remonttööde teostamisele, tekitas M R ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuivõrd T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud ning H.R puudus vastav oskusteave, võimalused ning kontaktid ehitus– ja remonditeenuse osutamiseks. M R eksimuse süvendamise ning usalduse suurendamise eesmärgil võttis H.R erinevatest ehituspoodidest hinnapakkumisi erinevatele toodetele ning valis koos M R välja ehitusmaterjale, ilma kavatsuseta neid tegelikkuses välja osta. Samuti koostas H.R 19.09.2007 T OÜ nimelt M R korteri remonditööde hinnapakkumise kogusummas 174 315,22 krooni. H.R-i poolt loodud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ajel ning olles veendunud, et H.R kasutab raha sihtotstarbeliselt, sõlmis M R H.R-iga kui T OÜ esindajaga 19.09.2007 remondi töövõtulepingu nr 07/
2. Nimetatud töövõtulepingu alusel kohustus H.R alates 13.10.2007 teostama M R kuuluvas korteromandis aadressil XXX, Tallinn, erinevaid remonditöid, M R kohustus omakorda teostatavate remonttööde eest tasuma vastavalt esitatud hinnapakkumisele 174 315,22 krooni (11 140,77 eurot). Vastavalt H.R-i poolt ja T OÜ nimelt 21.09.2007-19.06.2008 koostatud arvetele tasus M R väidetavalt omandatud kaupade ja teostatud tööde eest kogusummas 173 261,66 krooni (11 073,44 eurot), alljärgnevalt: 21.09.07 H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 03-07/21.09.2007-A alusel tasus M R sularahas 3 250 krooni; 24.09.07 H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 03-07/24.09.2007-B alusel tasus M R sularahas 5 465 krooni; 05.10.07 H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 03/07/101-2007 alusel tasus M R enda Nordea pank arveldusarvel nr XXXXXXXXX ülekandega 136 730,38 krooni OÜ T Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXXXX summas; 05.10.07 H.R-i poolt esitatud T OÜ esitatud arve nr 02/07/101-2007 alusel tasus M R sularahas 18 627,48 krooni; 25.03.08 H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 14/08-07/101 alusel tasus M R sularahas 1 545,80 krooni; 10.06.
3. H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 14/08-07/108 alusel tasus M R sularahas osamaksetena kokku 3 100 krooni 18.06.08 H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 14/08-07/109 alusel tasus M R sularahas 1 843 krooni; 19.06.
4. H.R-i poolt esitatud T OÜ arve nr 14/08-07/110 alusel tasus M R sularahas 2 700 krooni. Vastavalt sõlmitud töövõtulepingule kohustus H.R teostama remonditöid alates 13.10.2007, kuid ei omanud kavatsust remonditöid teostada ning on jätnud remonditööde teostamiseks vajalikud kaubad ostmata ning remonditööd teostamata. H.R ei ole M R tagastanud viimase käest saadud 11 073,44 eurot (173 261,66 krooni). M R poolt H.R-ile sularahas tasutud ning ülekandega T OÜ arveldusarvele ülekantud raha näol sai H.R varalist kasu, mida kasutas enda isiklikuks otstarbeks. Seega lõi H.R varalise kasu saamise eesmärgil M R tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse võetud lepinguliste kohustuste täitmise soovi osas, mille alusel M R on 4 teinud kahjulikke varakäsutusi kogusummas 11 073,44 eurot (173 261,66 krooni), millises ulatuses on H.R saanud varalist kasu. II Samuti H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pakkus
5. aasta lõpus OÜ P esindaja D M äriplaani, mis seisnes selles, et H.R on võimalik OÜ-le P muretseda soodsalt Mercedes-Benz Sprinter. T OÜ, mille juhatuse liige H.R oli, tegeles väidetavalt Saksamaa Liitvabariigist ostetud autode edasimüügiga Eesti Vabariigis. Tegelikkuses H.R puudus võimalus nimetatud äriprojekti realiseerimiseks, kuivõrd tal puudusid selleks vastavad võimalused ja kontaktid. T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud. Oma tegevusega tekitas H.R OÜ P juhtorgani liikmes ettekujutuse oma maksevalmidusest ja maksmisvõimest, mis aga tegelikkuses puudus. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ajel sõlmis 01.12.2007 OÜ P esindaja D MT OÜ esindaja H.R-iga kirjaliku käsirahalepingu sõiduauto Mercedes-Benz Sprinter (müügihinnaga 177 966,10 krooni, millele lisandub käibemaks) tehasetähise XXXostmiseks. 01.12.
6. H.R väljastas samas OÜ T sularahaarve nr 23/0701.12.2007 käsirahaleping nr 10-01/07 alusel 130 000 krooni suuruses summas, mille alusel tasus OÜ P esindaja D M H.R-ile sularahas 135 000 krooni (130 000 auto ettemaks ning suulise kokkuleppe alusel 5 000 krooni sõiduki transpordikulud). Tegelikkuses ei ole tootjatehas eespool nimetatud tehasetähisega Mercedes-Benz Sprinter mudelit välja lasknud. H.R puudus kavatsus ja võimalus omapoolset lepingut täita ning saadud raha on H.R kasutanud isiklikuks otstarbeks. H.R ei ole OÜ-le P sõiduautot üle andnud ega makstud käsiraha tagastanud. Seega lõi H.R varalise kasu saamise eesmärgil OÜ P esindaja tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse võetud lepinguliste kohustuste täitmise soovi osas, mille alusel on OÜ P esindaja teinud kahjuliku varakäsutuse summas 8 628,07 eurot (135 000 krooni), millega vastavas ulatuses on H.R saanud varalist kasu. III Samuti H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pakkus
7. aasta keskpaigas M R le äriplaani, mis seisnes selles, et H.R on võimalik M R le muretseda soodsalt BMW
8. seeria mudel. T OÜ, mille juhatuse liige H.R oli, tegeles väidetavalt Saksamaa Liitvabariigist ostetud autode edasimüügiga Eesti Vabariigis. Tegelikkuses H.R puudus võimalus nimetatud äriprojekti realiseerimiseks, kuivõrd tal puudusid selleks vastavad võimalused ja kontaktid. T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud. Oma tegevusega tekitas H.R M R ettekujutuse oma maksevalmidusest ja maksmisvõimest, mis aga tegelikkuses puudus. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ajel sõlmis
9. aasta oktoobri keskpaigas (algne leping sõlmitud käsirahalepingul näidatud kuupäeval, s.o 26.09.2008, millises kokku lepitud tingimusi puudutavalt müügieset ja müügihinda poolte kokkuleppel muudeti) M R T OÜ 5 esindaja H.R-iga kirjaliku käsirahalepingu KL457-kl 09.08 sõiduauto BMW 330d, M-tehnik, must, 2002/3 ostmiseks. Vastavalt sõlmitud käsirahalepingule punkt 1.
10. musta värvi BMW 330d, M-tehnik, 2002/3 maksumusega 136 462 krooni pidi jõudma 20 päeva jooksul Eestisse, M R maksis käsiraha 37 940 krooni (ja suulise kokkuleppe alusel transpordikulude eest 5 000 krooni) ja kogu auto jäänud müügihinna, s.o 98 522 krooni, pidi M R tasuma kuni 26.09.2012.a. vastavalt sõlmitud liisinglepingu graafikule. Tegelikkuses ei kavatsenud H.R allkirjastatud käsirahalepingut täita, mistõttu ei sõlmitud ka liisingulepingut ega selle tagasimaksegraafikut. H.R ei ole M R sõiduautot üle andnud, ega makstud käsiraha tagastanud. Seega lõi H.R varalise kasu saamise eesmärgil M R s tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse võetud lepinguliste kohustuste täitmise soovi osas, mille alusel on M R teinud kahjuliku varakäsutuse summas 2 744,37 (42 940 krooni), millega vastavas ulatuses on H.R saanud varalist kasu. IV Samuti H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil pakkus
11. aasta keskpaigas M M le äriplaani, mis seisnes selles, et H.R on võimalik M M le muretseda soodsalt sõiduauto Audi A
12. T OÜ, mille juhatuse liige H.R oli, tegeles väidetavalt Saksamaa Liitvabariigist ostetud autode edasimüügiga Eesti Vabariigis. Tegelikkuses H.R puudus võimalus nimetatud äriprojekti realiseerimiseks, kuivõrd tal puudusid selleks vastavad võimalused ja kontaktid. T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud. Oma tegevusega tekitas H.R M M ettekujutuse oma maksevalmidusest ja maksmisvõimest, mis aga tegelikkuses puudus. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ajel sõlmis 10.10.2008 M M T OÜ esindaja H.R-iga kirjaliku käsirahalepingu nr KL462-kl 10.08 sõiduauto Audi A4, 7/98, 1.6 ostmiseks. Käsirahalepingu alusel tasus M M 29 640 krooni sularahas H.R-ile . Vastavalt sõlmitud käsirahalepingule punktile 1.
13. kohustus müüja ostjale auto üle andma 20 päeva jooksul lepingu allkirjastamise päevast. Tegelikkuses ei kavatsenud H.R allkirjastatud käsirahalepingut täita. H.R ei ole M M sõiduautot üle andnud, ega makstud käsiraha tagastanud. Seega lõi H.R varalise kasu saamise eesmärgil M M le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse võetud lepinguliste kohustuste täitmise soovi osas, mille alusel on M M teinud kahjuliku varakäsutuse summas 1 894,34 euro (29 640 krooni), millega vastavas ulatuses on H.R saanud varalist kasu. V Samuti H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles teadlik, et VK on huvitatud korteromandi omandamisest ning omades otsest valdust M R kuuluvale korteromandile aadressil XXX, Tallinn, korterivõtmete näol, pakkus mais 2008 varalise kasu saamise eesmärgil VK nimetatud korteromandi omandamise võimalust soodustingimustel. 6 H.R , esinedes T OÜ juhatuse liikmena ning väites, et nimetatud äriühing on spetsialiseerunud ehitus- ja remonttööde teostamisele munitsipaalomandis olevatele ehitistele ning näidates erinevaid dokumente, mis väidetavalt pidid kinnitama tegevuse toimimise ja tellimuste olemasolu, tekitas VK s ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuivõrd T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud ning H.R puudus vastav oskusteave, võimalused ning kontaktid ehitus- ja remonditeenuse osutamiseks. VK eksimuse süvendamise ning usalduse suurendamise eesmärgil näitas H.R VK ning tema abikaasale ja tütrele M R omandis olevat korteromandit aadressil XXX, Tallinn, ning väites, et tulenevalt asjaolust, et nimetatud korteri omanik on surnud ning korteromandil pärijaid ei ole, siis on omand Tallinna linnale üle läinud ning munitsipaalomandis olevat korteromandit on võimalik omandada soodustingimustel eriprogrammi raames, milline oli loodud noorte töötavate inimeste toetamiseks ning millise raames H.R väidetavalt vormistas VK tütre NK tööle T OÜ-sse. H.R-i roll nimetatud tehingus oli väidetavalt vahendaja oma, kuivõrd nimetatud eriprogrammi raames tuli taotlus korteromandi omandamiseks ning korteri ostuhind tasuda noore töötava inimese tööandja vahendusel. Nimetatud asjaolud ei vastanud tegelikkusele, kuivõrd eespool nimetatud korteromand kuulus M R , kes ei ole soovinud oma korteromandi müümist ega andnud H.R-ile vastavasisulist volitust. H.R-i poolt loodud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ajel ning olles veendunud, et H.R kasutab raha sihtotstarbeliselt, sõlmis VK H.R-iga kui T OÜ esindajaga 01.07.2008 aadressil XXX Tallinn, finantseerimislepingu (investeerimiseks) nr 04-07.08, millise alusel üle antav finantseeringu eesmärk pidi olema Natalja K nimele korteri soetamine. H.R väljastas 01.07.2008 VK arve nr LP4-07.08-822 selgitusega “ ” summas 510000 krooni. Vastavalt H.R-i poolt ja T OÜ nimelt 01.07.2008 koostatud arvele tasus VK enda Swedbank arveldusarvelt nr XXXXXXXX T OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX summa 510 000 krooni. Eespool nimetatud finantseerimislepinguga suuliselt kokku lepitud eesmärk ei olnud täidetav, kuivõrd korterimandi XXX omandi üleminek ei oleks olnud võimalik, tulenevalt asjaolust, et korteri tegelik omanik ei soovinud oma korteromandi müümist ega ole andnud H.R-ile vastavasisulist volitust. T OÜ-le finantseerimislepingu. Samuti H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles teadlik, et VK on huvitatud korteromandi omandamisest ning omades otsest valdust M R kuuluvale korteromandile aadressil XXX, Tallinn, korterivõtmete näol, pakkus mais 2008 varalise kasu saamise eesmärgil VK nimetatud korteromandi omandamise võimalust soodustingimustel. H.R , esinedes T OÜ juhatuse liikmena ning väites, et nimetatud äriühing on spetsialiseerunud ehitus- ja remonttööde teostamisele munitsipaalomandis olevatele ehitistele ning näidates erinevaid dokumente, mis väidetavalt pidid kinnitama tegevuse toimimise ja tellimuste olemasolu, tekitas VKis ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuivõrd T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud ning H.R puudus vastav oskusteave, võimalused ning kontaktid ehitus- ja remonditeenuse osutamiseks. VK eksimuse süvendamise ning usalduse suurendamise eesmärgil näitas H.R VK ning tema abikaasale ja tütrele M R omandis olevat 7 korteromandit aadressil XXX, Tallinn, ning väites, et tulenevalt asjaolust, et nimetatud korteri omanik on surnud ning korteromandil pärijaid ei ole, siis on omand Tallinna linnale üle läinud ning munitsipaalomandis olevat korteromandit on võimalik omandada soodustingimustel eriprogrammi raames, milline oli loodud noorte töötavate inimeste toetamiseks ning millise raames H.R väidetavalt vormistas VK tütre NK tööle T OÜ-sse. H.R-i roll nimetatud tehingus oli väidetavalt vahendaja oma, kuivõrd nimetatud eriprogrammi raames tuli taotlus korteromandi omandamiseks ning korteri ostuhind tasuda noore töötava inimese tööandja vahendusel. Nimetatud asjaolud ei vastanud tegelikkusele, kuivõrd eespool nimetatud korteromand kuulus M R ´ile, kes ei ole soovinud oma korteromandi müümist ega andnud H.R-ile vastavasisulist volitust. H.R-i poolt loodud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ajel ning olles veendunud, et H.R kasutab raha sihtotstarbeliselt, sõlmis VK H.R-iga kui T OÜ esindajaga 01.07.2008 aadressil Pae 41-4, Tallinn, finantseerimislepingu (investeerimiseks) nr 04-07.08, millise alusel üle antav finantseeringu eesmärk pidi olema Natalja K nimele korteri soetamine. H.R väljastas 01.07.2008 VK arve nr LP-4-07.08-822 selgitusega “ ” summas 510000 krooni. Vastavalt H.R-i poolt ja T OÜ nimelt 01.07.2008 koostatud arvele tasus VK enda Swedbank arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX T OÜ arveldusarvele nr XXXXXXX summa 510 000 krooni. Eespool nimetatud finantseerimislepinguga suuliselt kokku lepitud eesmärk ei olnud täidetav, kuivõrd korterimandi XXX omandi üleminek ei oleks olnud võimalik, tulenevalt asjaolust, et korteri tegelik omanik ei soovinud oma korteromandi müümist ega ole andnud H.R-ile vastavasisulist volitust. T OÜ-le finantseerimislepingu alusel üle kantud raha ei ole T OÜ majandustegevuses kasutatud ega VK nimetatud summat tagastanud. Üle kantud raha näol sai varalist kasu H.R, millist kasutas enda isiklikuks otstarbeks. Seega lõi H.R varalise kasu saamise eesmärgil VK tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse võetud lepinguliste kohustuste olemuse, sisu ja täitmise soovi osas, mille alusel VK on teinud kahjuliku varakäsutuse 32 594,94 eurot (510 000 krooni), millises ulatuses on H.R saanud varalist kasu. Arvestades kuriteo toimepanemise ajal Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 kehtestatud 4 350 krooni suurust töötasu alammäära, moodustab 32 594,94 eurot, s.o 510 000 krooni, suure varalise kahju, seega kelmuse suures ulatuses. VI Samuti H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 08.06.2007.a. otsusega mõistetud süüdi muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-1 ja KarS § 199 lg 2 p-i 5 alusel ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles teadlik, et NKon huvitatud tema abikaasa VK poolt omandatavas korteromandis aadressil XXX, Tallinn, remondi teostamisest, pakkus juunis 2008 NK nimetatud teenuse osutamist varalise kasu saamise eesmärgil. H.R , esinedes T OÜ juhatuse liikmena ning väites, et nimetatud äriühing on spetsialiseerunud ehitus- ja remonttööde teostamisele munitsipaalomandis olevatele ehitistele 8 ning näidates erinevaid dokumente, mis väidetavalt pidid kinnitama tegevuse toimimise ja tellimuste olemasolu, tekitas NK ja tema abikaasas VK ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuivõrd T OÜ ei ole H.R-i juhtorgani liikmeks oleku ajal majandustegevuses osalenud ning H.R puudus vastav oskusteave, võimalused ning kontaktid ehitus- ja remonditeenuse osutamiseks. NK ja tema abikaasal VK eksimuse süvendamise ning usalduse suurendamise eesmärgil näitas H.R NK ning tema abikaasale ja tütrele M R omandis olevat korteromandit aadressil XXX, Tallinn, ning väites, et tulenevalt asjaolust, et nimetatud korteri omanik on surnud ning korteromandil pärijaid ei ole, siis on omand Tallinna linnale üle läinud ning munitsipaalomandis olevat korteromandit on võimalik omandada soodustingimustel eriprogrammi raames, milline oli loodud noorte töötavate inimeste toetamiseks ning millise raames H.R väidetavalt vormistas NK tütre NK tööle T OÜ-sse. H.R-i roll nimetatud tehingus oli väidetavalt vahendaja oma, kuivõrd nimetatud eriprogrammi raames tuli taotlus korteromandi omandamiseks ning korteri ostuhind tasuda noore töötava inimese tööandja vahendusel. Nimetatud asjaolud ei vastanud tegelikkusele, kuivõrd eespool nimetatud korteromand kuulus M R , kes ei ole soovinud oma korteromandi müümist ega andnud H.R-ile vastavasisulist volitust. NKH.R-i poolt loodud ebaõigest ettekujutusest ajendatuna ning olles veendnud, et eespool nimetatud korteromandi omandiõigus on üle minemas tema perekonnaliikmele nõustus H.R-i ettepanekuga korteromandi remondi osas omandiõiguse ülemineku eelselt. Suulise töövõtulepingu alusel esitas H.R T OÜ nimel 21.06.200830.06.2008 arved, milliste alusel tasus NK väidetavalt omandatud kaupade ja teostatud tööde eest kogusummas 36 598,56 krooni (2 339,07 eurot), alljärgnevalt: 21.06.2008 tellimus-arve nr 24/242-21.06.08 summas 6 700 krooni; 21.06.2008 tehtud tööde akt summas 5 525 krooni, millisele on tehtud käsikirjaline pealdis 5 600 krooni tasumise kohta; 21.06.2008 tellimus-arve nr 25/242-21.06.08 summas 7 800 krooni; 25.06.2008 sularahaarve nr 25/242-25.06.08 summas 13 485 krooni; 30.06.2008 sularahaarve nr 26/242-30.06.08 summas 3 013,56 krooni. Vastavalt sõlmitud suulisele töövõtulepingule kohustus H.R teostama remonditöid, kuid ei omanud kavatsust remonditöid teostada ning on jätnud remonditööde teostamiseks vajalikud kaubad ostmata ning remonditööd teostamata. H.R ei ole NK tagastanud viimase käest saadud 36 598,56 krooni. NK poolt H.R-ile sularahas tasutud raha näol sai H.R varalist kasu, mida kasutas enda isiklikuks otstarbeks. Seega lõi H.R varalise kasu saamise eesmärgil NK tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse võetud lepinguliste kohustuste täitmise soovi osas, mille alusel NK on teinud kahjulikke varakäsutusi kogusummas 2 339,07 eurot (36 598,56 krooni), millises ulatuses on H.R saanud varalist kasu. Seega pani H.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses, s.o kelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Ingrid Kullerkann 9 Kohtunik 10